Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Rõhk - Morfoloogia - Nimisõna (substantiv)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
503
Muusikalise liht- ja liitrõhu kasutamiseks on kindlad reeglid. Nii on lihtrõhk
(akuut) iseloomulik ühesilbilistele sõnadele ja nendest tuletatud määratud
vormidele (hand [händ] ja handen [handen]), samuti sõnadele, millel pearõhk ei asu
esimesel silbil (betala [betå:la] ’maksma’), ja verbi preesensivormidele lõpuga -er (kommer
[kommer] ’tuleb’). Liitrõhk (graavis) on iseloomulik suuremale osale
mitmesilbilistest sõnadest, millel pearõhk asub esimesel silbil (tala [tä:la] ’rääkima’, hemma
[hèmma] ’kodus’, starkare [starkare] ’tugevam’).
(Täpsemaid reegleid rootsi keele sõnarõhkude kasutamise kohta vt. Tuldava, J.
Rootsi keele grammatika. Tartu, 1969, §§ 16—28.)
§ 8. Grammatiline sugu.
Rootsi keeles on nimisõnadel kaks grammatilist sugu: utrum (üldsugu) ja neutrum
(kesksugu).
Utrum ühendab endas maskuliini (meessugu), feminiini (naissugu) ja nn. reaali.
Maskuliini ja feminiini eristatakse tänapäeva rootsi keeles ainult nende nimisõnade
puhul, millel on loomulik sugu. Neid nimisõnu võib asendada vastavate
pronoomenitega:
pojke ’poiss’ — han ’tema’ (meessugu)
flicka ’tüdruk’ — hon ’tema’ (naissugu)
Asjanimede puhul asendab vanemas rootsi keeles esinenud maskuliini ja feminiini
ühine reaal:
Neutrum ehk kesksugu:
bord ’laud’ — det ’see’
On võimatu anda täielikke reegleid nimisõnade grammatilise soo kohta; vajaduse
korral tuleb sõnaraamatust järele vaadata. Mõningad üldreeglid on järgmised:
1) Utrumid on isikut märkivad sõnad (student ’üliõpilane’, människa ’inimene’),
suurem osa loomade nimetustest (hund ’koer’, katt ’kass’, häst ’hobune’), puude
nimetused (ek ’tamm’, björk ’kask’), aastaaegade, kuude, nädalapäevade ja pühade
nimetused (höst ’sügis’, tisdag ’teisipäev’, ju| ’jõulud’), nimisõnad sufiksitega -a, -are,
-dorn, -else, -het, -nad, -ing, -ion, -lek, -skap (blomma ’lill’, lärare ’õpetaja’, ungdom
’noorus’, händelse ’juhtum’, frihet ’vabadus’, byggnad ’ehitus’, regering ’valitsus’,
revolution ’revolutsioon’, kärlek ’armastus’, vänskap ’sõprus’) jm.
2) Neutrumid on maailmajagude, maade, linnade ja asulate nimed (Europa
’Euroopa’, Sverige ’Rootsi’, Estland ’Eesti’, Stockholm; näit.: det gamla Europa ’vana
Euroopa’, det moderna Stockholm ’moodne Stokholm’); erandlikult mõned isikut
märkivad sõnad (barn ’laps’, vittne ’tunnistaja’); liitsõnad, mille lõpus on -bud või
-råd (sändebud ’saadik’, statsråd ’minister’); mõned loomade nimetused (bi
’mesilane’, får ’lammas’, höns ’kana’, svin ’siga’, lejon ’lõvi’); kõik nimisõnad sufiksitega
-eri, -döme, -um ja abstraktsed nimisõnad sufiksitega -ande, -ende (tryckerj
’trükikoda’, omdöme ’otsus, hinnang’, album ’album’, förhållande ’suhe’, beteende
’käitumine’), sõnad öga ’silm’, öra ’kõrv’, hjärta ’süda’.
Mõnede sõnade grammatiline sugu ei ole kindel, näit. en finger — fingern või ett
finger — fingret ’sõrm’.
§ 9. Artikkel.
Rootsi keeles on järgmised artiklid:
1) määramata artikkel (obestämd artikel),
2) määratud artikkel (bestämd artikel),
3) määratud vaba artikkel (bestämd fristående artikel).
Määramata artikkel onen utrumi ja ett neutrumi sõnadel ainsuses, kuna
mitmuses määramata artikkel puudub. Määramata artiklit kasutatakse nimisõna ees:
MORFOLOOGIA
Nimisõna (substantiiv)
fof ’jalg’ (varem meessugu)
hand ’käsi’ (varem naissugu)
den ’see’ (reaal)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
