Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Nimisõna (substantiv) - Omadussõna (adjektiv)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
506
Järgmiste sufiksitega märksõnade juures puudub sõnaraamatus märge käändkonna
kohta. Alljärgnevas tabelis on sufiksitele lisatud ainsuse määratud lõppartikkel ja
mitmuse lõpp:
-ang -en -ei
-ant -en -ei
-are -n —
. -at -en -ei
t -else -n -r
-ent -en -ei
-er -n —
-erj -(e)t -ei
-ersk/a -an -oi
-ess -en -ei
-het -en -ei
-inn/a -an -01
-ing -en -at
-ion -en -et
-ism -en -ei
-iss/a -an -01
-ist -en -ei
-log [-0:-] -en -ei
-nom [-o:-] -en -ei
-sk/a -an -or
-tet -en -er
-tr|s -en -er
-ur -en ’ -er
-ör -en -et
-ös -en -er
Ebareeglipäraste nimisõnade muutevormid on antud märksõna järel (ainsuse
määratud lõppartikkel ja mitmuse lõpp).
OMADUSSÕNA (ADJEKTIIV)
§ 12. Omadussõna voimid.
Rootsi keele omadussõnal on kaks vormi: määramata ja määratud vorm.
Omadussõna määramata vorm on ainsuse utrumis ilma lõputa (stor),
ainsuse neutrumis lõpuga -t (stort) ja mitmuses lõpuga -a (stora).
Omadussõna määramata vormi kasutatakse:
a) atributiivselt (täiendina) lõppartiklita nimisõna ees, kusjuures omadussõna
ühildub nimisõnaga arvus ja grammatilises soos:
en stor stad ’suur linn’ — stora städer ’suured linnad’;
ett stort hus ’suur maja’ — stora hus ’suured majad’.
Määramata vormi kasutatakse koos määramata artikliga en, ett (ainult ainsuses)
ja asesõnadega vilken ’milline’, någon ’mõni’, ingen ’ei ükski’, mången ’mitu, palju’,
all ’kõik’, varje ’iga’, flera ’paljud, mitmed’, sådan ’selline’:
vilken härlig stad! ’milline töre linn!’;
varje nytt år ’iga uus aasta’;
några gamla män ’mõned vanad mehed’.
Mõningates väljendites võib eelnev määratlussõna (artikkel või asesõna) puududa:
färskt bröd ’värske leib’.
b) predikatiivselt (öeldistäitena), kusjuures omadussõna ühildub nimisõnaga arvus
ja soos:
staden är stor ’linn on suur’ — städerna är stora ’linnad on suured’;
huset är stort ’maja on suur’ — husen är stora ’majad on suured’.
Omadussõna määratud vormil on ainult üks lõpp -a (erandjuhtudel ka -e).
Määratud vormi kasutatakse atributiivselt (täiendina) lõppartikliga nimisõna ees koos
määratud vaba artikliga den, det, de ja asesõnaliste ühenditega den här ’see’,
den där ’too’:
den stora staden ’suur linn’ — de stora städerna ’suured linnad’;
det stora huset ’suur maja’ — de stora husen ’suured majad’;
den här stora staden ’see suur linn’;
det där stora huset ’too suur maja’.
Mõningates väljendites võib eelnev määratlussõna (artikkel, asesõna või
asesõnaline ühend) puududa: Finska viken ’Soome laht’, svenska folket ’rootsi rahvas’, rer.a
sanningen ’puhas tõde’.
Teatavate määratlussõnade järel on omadussõna määratud vormis, kuid nimisõna
määramata vormis, s. o. ilma lõppartiklita. Selliste määratlussõnade hulka kuuluvad:
näitavad asesõnad denna ’see’ ja samma ’sama’, isikulised, omastavad ja enesekohased
asesõnad, nimisõna genitiivivorm:
denna stora stad ’see suur linn’;
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
