Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Omadussõna (adjektiv)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
507
i samma gamla hus ’samas vanas majas’;
du lilla barn ’sa väike laps’;
min nya bok ’mu uus raamat’;
han använder sin nya bil varje dag ’ta kasutab oma uut autot iga päev’;
Karls nya bok ’Karli uus raamat’.
Märkus. Meessoost isikuid tähistavate nimisõnade ees kasutatakse vahel
omadussõna määratud vormi lõpuga -e, näit.: den unge mannen ’noor mees’.
§ 13. Omadussõna erivormid.
Mõnede omadussõnade puhul tuleb silmas pidada järgmisi reegleid:
1) Omadussõna rõhuta lõppude -ai, -ei, -en, -er vokaal kaob määratud vormi
lõpu -a (või -e) ees:
gammal ’vana’ — gamla (gamle)
ädel ’õilis’ — ädla
trogen ’ustav’ — trogna
vacker ’ilus’ — vackra
2) Omadussõnal liten ’väike’ on määratud vorm ainsuses lilla (lille) ja mitmuses
små:
en liten flicka — den lilla flickan ’väike tüdruk’
en liten pojke — den lilla (lille) pojken ’väike poiss’
små flickor och pojkar — de små flickorna och pojkarna ’väikesed tüdrukud ja
poisid’
3) Mõnede omadussõnade ainsuse neutrumis vokaal lüheneb ja muutelõpp on -tf:
a) omadussõnad, mis lõpevad rõhulise vokaaliga:
fri [fri:] — fritt [fritt] ’vaba’
ny [ny:] — nytt [nytt] ’uus’
blå [bio:] — blått [blott] ’sinine’
b) omadussõnad, mis lõpevad rõhulise vokaaliga + d (d assimileerub):
god [gu:d] — gott [gott] ’hea’
glad [gla:d] — glatt [glatt] ’rõõmus’
röd [rö:d] — rött [rött] ’punane’
c) omadussõnad, mis lõpevad rõhulise vokaaliga + t:
söt [sö:t] — sött [sött] ’magus’
het [he:t] — hett [hett] ’kuum’
våt [vo.t] — vått [võtt] ’märg’
Märkus. Võõrsõnad rõhuliste lõppudega -at, -et, -ut jäävad ainsuse neutrumis
muutumatuks: privat, konkret, absolut.
4) Omadussõnad, mis lõpevad konsonandiga + d, kaotavad d ainsuse neutrumi
lõpu -t ees:
ond [und] — ont [unt] ’kuri, halb’
viid — vilt ’metsik’
hård — hårt ’kõva’
5) Omadussõnadel rõhuta lõpuga -en kaob n ainsuse neutrumi lõpu -t ees:
mogen — moget ’küps’
vissen — visset ’närtsinud’
6) Omadussõnadel, mis lõpevad kahekordse n-ga, kaob üks n ainsuse neutrumi
lõpu -t ees:
sann — sant ’tõeline’
tunn — tunt ’õhuke, peenike’
7) Järgmistel omadussõnadel puudub neutrum: vred ’vihane’, snöd ’tühine, vilets’,
rädd ’arg, kartlik’, fadd ’lääge, maitsetu’, flat ’lame, madal’, lat ’laisk’. Puuduvat
neut-rumit asendab vajaduse korral sünonüümsete sõnade neutrum: en vred människa
’vihane inimene’ — ett vredgat ansikte ’vihane nägu’.
8) Mõned omadussõnad jäävad ainsuse neutrumis muutumatuks: en bra karl ’hea
mees’ — ett bra svar ’hea vastus’. Sellesse rühma kuuluvad peamiselt omadussõnad,
mis lõpevad vokaaliga -a või -e (stilla ’vaikne’, ringa ’tühine’, lika ’sarnane’, öde ’tühi,
lage’’ gängse ’üldtarvitatav’); omadussõnad, mis lõpevad konsonandiga + t (svart
’must’, kort ’lühike’, lätt ’kerge’); mõned konsonantlõpulised omadussõnad (lagom
’paras’, fjärran ’kauge’, stackars ’vaene’).
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
