Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Asesõna (pronoomen)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
511
Nominatiiv Objektiiv Genitiiv
Ainsus
1. isik jag mig [mei] (min)
2. „ du dig [dei] (din)
3- „ mask. han [hann] honom [honom] hans
fem. hon [hunn] henne hennes
utrum den [denn] den [denn] dess
neutrum det [de:] det [de:] dess
Mitmus:
1. isik vi oss oss (vår)
2. „ ni er, eder (er, eder)
3. „ de [de:, domm] dem [demm, domm] deras
Asesõnu han ’tema’ ja hon ’tema’ kasutatakse vastavalt meessoost ja naissoost
isikute, vahel ka loomade ja esemete kohta. Asesõnu den, det ’see, tema’ kasutatakse
vastavalt utrumi ja neutrumi sõnade kohta:
Var är boken? — Den ligger pà bordet.
’Kus on raamat? — See lebab laual.’
Var är bläckhornet? — Det står på bordet.
’Kus on tindipott? — See seisab laual.’
Asesõna det esineb ka umbisikulise subjektina: det regnar ’sajab vihma’, det snöar
’sajab lund’, hur går det? ’kuidas läheb?’, det är fredag i dag ’täna on reede’, det är
kallt i dag ’täna on külm’. Samuti kasutatakse asesõna det rootsi keelele
iseloomulikes lühivast ustes:
Är det din bok? — Ja, det är det. — Nej, det är det inte.
’Kas see on sinu raamat? — Jah, on küll. — Ei ole.’
Talar ni svenska? — Ja, det gör jag. — Nej, det gör jag inte.
’Kas te räägite rootsi keelt? — Jah, räägin küll. — Ei räägi.’
§ 20. Enesekohane ja vastastikune asesõna (refleksiiv- ja retsiprookne pronoomen).
Erinevalt eesti keele asesõnast ’end, ennast’ viitab rootsi enesekohane
asesõna sig [sei] ainult 3. isikus olevale subjektile ainsuses või mitmuses:
Han tvättar sig ’ta peseb ennast’.
De tvättar sig ’nad pesevad ennast’.
Ülejäänud isikute puhul tuleb kasutada vastavat isikulist asesõna objektiivis
(vt. § 19). Kogu paradigma on järgmine:
jag tvättar mig ’ma pesen ennast’
du tvättar dig ’sa pesed ennast’
han (hon, den, det) tvättar sig ’ta peseb ennast’
vi tvättar oss ’me peseme ennast’
ni tvättar er ’te pesete ennast’
de tvättar sig ’nad pesevad ennast’
Enesekohasele asesõnale on lähedane nn. vastastikune asesõna
varandra ’teineteist, üksteist’, mis tähistab kaht või mitut isikut. Ta ei või olla lauses
subjektiks:
De älskar varandra ’nad armastavad teineteist’.
Vastastikune asesõna võib esineda ka genitiivis:
De tryckte varandras händer ’nad surusid teineteise kätt’.
§ 21. Omastav ja enesekohane omastav asesõna (possessiivpronoomen ja
refleksiivne possessiivpronoomen).
Omastav asesõna väljendab omamist ja ühildub nimisõnaga arvus ja soos.
3. isikul puudub tavaline omastav asesõna ja selle asemel tarvitatakse vastava
isikulise asesõna genitiivivormi.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
