- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
512

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Asesõna (pronoomen)

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

512


utrum neutrum mitmus

min mitt mina ’minu’
din ditt dina ’sinu’
(hans) (hans) (hans) ’tema’ (mask.)
(hennes) (hennes) (hennes) ’tema’ (fem.)
(dess) (dess) (dess) ’selle, tema’ (utrum ja neutrum)
vår vårt våra ’meie’
er, eder ert, edert era, edra ’teie’
(deras) (deras) (deras) ’nende’

min bok ’minu raamat’
mitt bord ’minu laud’

mina böcker ’minu raamatud’, mina bord ’minu lauad’
Hans bok, bord, böcker ’tema raamat, laud, raamatud’

Enesekohane omastav asesõna sin, sitt, sina ’(tema) oma’ viitab,
erinevalt eesti asesõnast ’oma’, ainult 3. isikule ainsuses või mitmuses. Ülejäänud isikute
kohta tarvitatakse enesekohases tähenduses tavalisi omastavaid asesõnu. Kogu
paradigma on järgmine:
jag läser min bok ’ma loen oma raamatut’
du läser din bok ’sa loed oma raamatut’
han (hon, den, det) läser sin bok ’ta loeb oma raamatut’
vi läser vår bok ’me loeme oma raamatut’
ni läser er bok ’te loete oma raamatut’
de läser sin bok ’nad loevad oma raamatut’

§ 22. Näitav asesõna (demonstratiivpronoomen).

Näitavatel asesõnadel on kolm põhivormi: utrum, neutrum ja mitmus; vahel ka
eri vorm meessoo jaoks (lõpuga -e). Näitavaid asesõnu võib kasutada nii
adjektiiv-selt kui ka substantiivselt.

1) Näitavad asesõnad den [denn], det [de:] ’see’, de [de:, domm] ’need’ erinevad
isikulise asesõna 3. isiku vormidest sellega, et nad on rõhulised. Adjektiivsel
kasutamisel jäävad need asesõnad muutumatuks; neile järgnev nimisõna on määratud
vormis (lõppartikliga):

Den boken är intressant ’see raamat on huvitav’.
Det svaret tycker jag om ’see vastus meeldib mulle’.
De böckerna kan du behålla ’need raamatud võid sa endale jätta’.
Substantiivsel kasutamisel käändub näitav asesõna den nagu isikuline asesõna den
(vt. § 19):

Dem tycker jag mest om ’need meeldivad mulle kõige enam’.
Jag har läst den boken och jag tycker mycket om dess innehåll ’ma lugesin seda
raamatut ja mulle meeldib selle sisu’.

2) Näitavaid asesõnalisi ühendeid den här, det här, de här ’see (siin)’ ja den där,
det där, de där ’see (seal)’ kasutatakse tavaliselt kõnekeeles. Adjektiivsel
kasutamisel on neile järgnev nimisõna määratud vormis:

Den här tavlan är vackrare än den där ’see maal siin on ilusam kui see seal’.
Erinevalt näitavast asesõnast den ei käändu asesõnalised ühendid den här, den där
substantiivsel kasutamisel:

Jag tycker inte om de här ’need mulle ei meeldi’.

3) Näitavaid asesõnu denna (denne), detta, dessa ’see’ kasutatakse kirjakeeles;
kõnekeeles asendatakse nad asesõnaliste ühenditega den här, den där. Adjektiivsel
kasutamisel on neile järgnev nimisõna määramata vormis (ilma lõppartiklita) :

denna bok ’see raamat’, detta hus ’see maja’, dessa barn ’need lapsed’.
Substantiivsel kasutamisel võib näitav asesõna denna {denne) esineda ka
genitiivis:

den 7 (sjunde) dennes `l. selle kuu päeval’.
Meessoost isikute kohta tarvitatakse sageli vormi denne:

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0512.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free