- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
513

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Asesõna (pronoomen)

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

513

Han ville träffa direktören, men denne var borta ’ta tahtis direktoriga kokku saada,
kuid seda polnud kohal’.

4) Näitavaid asesõnu densamma (densamme), detsamma ’seesama’, desamma
’needsamad’ kasutatakse tavaliselt ainult substantiivselt, kuna asesõna samma (samme)
’sama’ esineb ainult adjektiivselt artiklita nimisõna ees. Näit.:

Han är alltid densamme ’ta on alati seesama’.
De gick i samma klass ’nad käisid samas klassis’.

5) Näitavaid asesõnu sådan, sådant, sådana (kõnekeeles sageli lühendatult
sån, sånt, såna), dylik, dylikt, dylika ’selline, säärane’ tarvitatakse nii adjektiivselt
kui ka substantiivselt, tavaliselt koos eelneva määramata artikliga en, ett:

En sådan vän som du ’selline sõber nagu sina’.
Sånt (sådant) är livet ’nii on elu’.

En dylik upplevelse hade han aldrig förr haft ’sellist elamust polnud tal kunagi
varem olnud’.

6) Mõningates väljendites esinevad slik, slikt, slika ’selline, säärane’ ja så ’selline’:
ett slikt illdåd ’säärane kuritegu’;

på så sätt ’sel viisil’.

7) Näitavateks asesõnadeks peetakse ka asesõnu likadan, likadant, likadana
’samasugune, ühesugune’:

Tvillingarna hade likadana kläder ’kaksikutel olid ühesugused riided’.

§ 23. Määrav asesõna (determinatiivpronoomen).

Kui asesõna viitab järgnevale relatiivlausele, infinitiivile või
prepositsiooniühendile, siis nimetatakse teda määravaks asesõnaks ehk determinatiivpronoomeniks.
Determinatiivselt võib kasutada kõiki näitavaid asesõnu, peale substantiivse denne.

Määravad asesõnad den, det, de erinevad samakujulistest näitavatest asesõnadest
(vt. § 22, punkt 1) sellega, et substantiivsel kasutamisel on nende utrumi genitiiv
dens (mitte dess, nagu näitavatel asesõnadel):

Det är dens fel, som inte kom ’see on selle süü, kes ei tulnud’.
Peale selle tuleb silmas pidada, et adjektiivselt kasutatud määravale asesõnale
den järgneb nimisõna määramata vormis (ilma lõppartiklita):

Den bok, som du frågade efter, finns inte i biblioteket ’seda raamatut, mida sa
küsisid, ei leidu raamatukogus’.
Määravale asesõnale järgnev omadussõna on aga määratud vormis (vt. § 12):
Det gamla hus, som ligger vid sjön, skall rivas ’see vana maja, mis seisab järve
kaldal, lammutatakse’.

§ 24. Küsiv asesõna (interrogatiivpronoomen).

Küsivad asesõnad on:

a) ainult substantiivselt kasutatavad:
vern ’kes’; genitiiv vems ’kelle’;

b) niihästi substantiivselt kui ka adjektiivselt kasutatavad:
vad ’mis’ (muutumatu);

vad för en (ett, ena) ’mis, missugune’;

vilken, vilket, vilka ’milline’; genitiiv lõpuga -s;

vilkendera, vilketdera, vilkadera ’kumb’; genitiiv lõpuga -s;

hurudan, hurudant, hurudana ’missugune, milline’ (kõnekeeles ka hurdan, hurdant,

hurdana).

Substantiivselt kasutatavad küsivad asesõnad esinevad subjekti, objekti ja
öeldistäite funktsioonis. Näit.:

Vem (vad) är det? ’kes (mis) see on?’

Vem mötte du på gatan? ’keda sa tänaval kohtasid?’

Vad sade [sa:] du? ’mis sa ütlesid?’

Vad för en bok läser du? ’mis raamatut sa loed?’

Vilken är nästa hållplats? ’mis on järgmine peatus?’

Küsiva asesõna juurde kuuluv eessõna asetatakse tavaliselt lause lõppu:
Vem talar ni om? (= om vem talar ni?) ’kellest te räägite?’
Vad tänker du på? ’millele sa mõtled?’

Küsivale asesõnale, mis on kaudse küsilause subjektiks, lisandub asesõna som:

33 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0513.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free