Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Asesõna (pronoomen)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
514
Se efter, vem som ringde ’vaata järele, kes helistas’. ’
Jag vet inte, vad som hände ’ma ei tea, mis juhtus’. (Vrd.: Jag vet inte, vad jag
skulle göra ’ma ei tea, mida ma peaksin tegema’.)
§ 25. Siduv asesõna (relatiivpronoomen).
Siduvad asesõnad on:
a) ainult substantiivselt kasutatavad:
som ’kes, mis’, vad ’mis’;
b) niihästi substantiivselt kui ka adjektiivselt kasutatavad: vilken, vilket, vilka ’kes,
mis, milline’; vars ’kelle, mille’.
Näiteid:
Mannen, som står där ... ’mees, kes seal seisab ...’
Trädet, som ni ser därborta ... ’puu, mida te seal näete ...’
Han är en man, vars ord man inte glömmer ’ta on mees, kelle sõnu ei unustata’.
Han säger, vad han tänker ’ta ütleb, mis ta mõtleb’.
Märkus. Prepositsioon võib seista ainult asesõnade vars ja vilken ees, teistel
juhtudel seisab ta lause lõpus:
Mannen, med vilken vi talade ...-(= vilken vi talade med) ’mees, kellega me
rääkisime’.
Den man, i vars hus jag bor ’mees, kelle majas ma elan’.
Aga:
Vem är den man, som du talade med? ’kes oli see mees, kellega sa rääkisid?’
Kui asesõnad vad ja vilken on kõrvallause aluseks, lisandub neile asesõna som
{vrd. § 24):
Jag vet inte, vad som är rätt ’ma ei tea, mis on õige’. (Vrd. Han gjorde, vad han
kunde ’ta tegi, mis ta võis’.)
§ 26. Umbmäärane asesõna (indeiiniitne pronoomen).
Umbmäärased asesõnad on:
a) ainult substantiivselt kasutatavad:
allting ’kõik’, någonting ’midagi’, ingenting ’ei midagi’, man (umbmäärane subjekt,
vastab tavaliselt eesti umbisikulistele lõppudele -takse, -(d)akse ja -ti, -di), en
keegi, üks’, var och en, vart och ett ’igaüks’, envar ’igaüks’, varenda en, varenda ett
’igaüks, viimane kui üks’;
b) ainult adjektiivselt kasutatavad:
var, vart ’iga’, varje ’iga’, varenda, vartenda ’iga, viimane kui üks’;
c) niihästi substantiivselt kui ka adjektiivselt kasutatavad:
all, allt, alla ’kõik’, båda või bägge ’mõlemad’, annan, annat, andra ’teine, muu’,
någon, något, några ’mõni, keegi’, somlig, somligt, somliga ’mõni’, ingen, intet
(kõnekeeles inget) ’ei keegi, ei ükski’, varannan, vartannat ’iga teine’, någondera,
någotdera ’emb-kumb, keegi neist’, endera, ettdera ’emb-kumb, üks neist’,
ingendera, intetdera ’ei kumbki, ei keegi neist’, vardera, vartdera ’kumbki, igaüks neist’,
själv, självt, själva ’ise’, mycken, mycket, myckna ’palju’, mången, månget, många
’mitu, palju’, litet ja föga ’vähe’, få ’vähesed, vähe’.
Näiteid:
Man bygger ett hus ’ehitatakse maja’.
Man byggde ett hus ’ehitati maja’.
Var |varje] dag ’iga päev’, vart (varje) år ’iga(l) aasta(l)’.
De fick var sin nya bok ’nad said igaüks uue raamatu’.
All början är svår ’iga algus on raske’.
Alla goda ting är tre ’kolm on kohtu seadus’.
Han är ledig varannan dag ’ta on (töölt) vaba ülepäeviti’.
Några av mina vänner ’mõned mu sõpradest’.
Ingen var hemma ’kedagi polnud kodus’.
Mõningaid umbmääraseid asesõnu kasutatakse ka genitiivis:
Det är vars och ens ensak ’see on igaühe oma asi’.
Han bryr sig inte om någon annans mening ’ta ei hooli kellegi teise arvamusest’.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
