Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Tegusõna (verb)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
520
§ 33. Partitsiip (kesksõna).
Rootsi keeles eristatakse kaht partitsiipi:
1 partitsiip (preesensi partitsiip), mis moodustatakse infinitiivi tüvest sufiksi
-ande abil, kui infinitiiv lõpeb a-ga, ja sufiksi -ende abil, kui infinitiiv lõpeb mõne
muu vokaaliga:
tal-a ’rääkima’: tal-ande ’rääkiv; rääkides’;
stå ’seisma’: stå-ende ’seisev; seistes’.
I partitsiip on muutumatu ja teda kasutatakse peamiselt täiendina, öeldistäitena
ja määrusena:
En älskande moder ’armastav ema’.
Luften var tryckande ’õhk oli lämmatav’.
Hon svarade skrattande ’ta vastas naerdes’.
II partitsiip (perfekti partitsiip), millel on samuti nagu omadussõnal kolm
vormi: 1) ainsuse utrum, 2) ainsuse neutrum, 3) mitmuse utrum/neutrum, mis on
ühtlasi ainsuse määratud vorm. Nimetatud kolme vormi sufiksid on järgmised:
I pöördkond: 11 -ad -at -ade (kallad, kallat, kallade)
-d -t -da (stängd, stängt, stängda)
III -t -t -ta (köpt, köpt, köpta)
IV -dd -tt -dda (trodd, trott, trodda)
Ebareeglipärane tegusõna: -en -et -na (skriven, skrivet, skrivna)
Rootsi II partitsiip vastab eesti tud- või nud-kesksõnale. II partitsiipi kasutatakse
peamiselt täiendina, öeldistäitena ja määrusena:
Bakom stängda dörrar ’suletud uste taga’.
Rökning är här förbjuden ’suitsetamine on siin keelatud’.
Hon låg avsvimmad på golvet ’ta lamas minestanult põrandal’.
II partitsiibi ja abiverbide bli(va) ning vara abil moodustatakse ka rootsi keele
passiiv (■vt. § 35).
§ 34. Supiinum.
Supiinum esineb ainult liitaegade moodustamisel koos abiverbiga ha(va). Supünum
cn välja kujunenud II partitsiibi neutrumi vormist ja ta on muutumatu. Eesti keele
vasteks on nud-kesksõna.
Supiinumisufiksid on järgmised:
I pöördkond: -at (talat ’rääkinud’)
II " -t (ringt ’helistanud’)
III " -t (köpt ’ostnud’)
IV " -tt (trott ’uskunud, arvanud’)
Ebareeglipärane
tegusõna: -H (skrivit ’kirjutanud’)
Näiteid supiinumi kasutamise kohta:
Jag har redan köpt biljetterna ’ma olen piletid juba ostnud’ (per lekt).
Tåget hade gått, när jag kom till stationen ’rong oli läinud, kui ma jaama jõudsin’
(pluskvamperlekt).
Supiinumile lisandub -s passiivi (vt. § 35) ja depoonensverbide puhul (vt. § 36):
Boken har översatts av honom ’see raamat on tema tõlgitud’.
Vi hade hoppats få se dig ’me lootsime sind näha’.
§ 35. Passiiv.
Passiiv rootsi keeles moodustatakse kolmel viisil: 1) lõpuga -s (s-passiiv), 2)
abiverbi bli(va) + II partitsiip abil, 3) abiverbi vara -f II partitsiip abil. Esimest kaht
liiki passiivi saab tõlkida eesti keelde umbisikulise tegumoe abil:
Affären stäng(ejs ’kauplus suletakse’.
Affären blir stängd ’kauplus suletakse’.
Affären är stängd ’kauplus on suletud’.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
