- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
523

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Tegusõna (verb) - Määrsõna (adverb)

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

523

Näit.:

Han kunde inte frambringa ett ljud ’ta ei saanud piuksatadagi’.

Nyheten frambragte oro ’see uudis tegi rahutuks’.

Vabade liitverbide liitosisteks on tavaliselt kas prepositsioon või
adverb av-, om-, på-, åt-, med-, till-, efter-, genom-, under-, över-; in-, ut-, upp-, ned-,
fram-, före-, dit-, hit-, undan-, åter-, igen-, ihop- jt. Vabad liitverbid võib omakorda
jagada kolme alagruppi:

a) alati lahus olevate osadega (välja arvatud II partitsiip) liitverbid: tycka om ’lugu
pidama, armastama’, resa bort ’ära sõitma’;

b) liitverbid, mis võivad ilma tähendusvaheta esineda nii lahutamata kui ka
lahutatud kujul:

medfölja = följa med ’kaasa tulema v. minema; kaasnema’;

bortkasta = kasta bort ’ära viskama’.

Vanemas kirjakeeles ja ametlikus stiilis kasutatakse lahutamata liitverbi:

Tidningen utkommer en gång i veckan ’ajaleht ilmub kord nädalas’.

Kõnekeeles ja vabamas kirjakeeles eelistatakse aga lahusolevate osadega liitverbe:

Tidningen kommer ut en gång i veckan ’ajaleht ilmub kord nädalas’.

c) liitverbid, mis esinevad kahel kujul, kuid teatava tähendusvahega; lahusolevate
osadega variandil on tavaliselt konkreetsem tähendus:

Han avbröt samtalet ’ta katkestas kõneluse’.

Han bröt av käppen ’ta murdis kepi katki’.

Selliste liitverbide tähendusvahede kohta kindlat reeglit anda ei saa ning
vajaduse korral tuleb sõnaraamatu poole pöörduda.

Vabade liitverbide kasutamisel tuleb silmas pidada, et rõhk on alati liitosisel:

avbryta = bryta av ’katkestama; katki murdma’.

Liitverbi II partitsiip kirjutatakse alati liitosisega kokku:

En omtyckt bok ’meeldiv (armastatud) raamat’. Vrd.: Han tycker om den här
boken ’talle meeldib see raamat’.

MÄÄRSÕNA |ADVERB)

§ 40. Määrsõnade liigitus.

Rootsi keele määrsõnad võib jagada kahte rühma: a) omadussõnadest tuletatud
määrsõnad; b) iseseisvad määrsõnad. Määrsõnad ei muutu soos ega käändes, kuid
mõningaid neist saab kompareerida.

Paljud määrsõnad tuletatakse omadussõnadest sufiksi -t abil: hög ’kõrge’ — högt
’kõrgelt’. Omadussõnadest, mis lõpevad sufiksiga -lig, saab moodustada määrsõnu ka
sufiksite -en ja -vis abil: verklig ’tõeline’ — verkligen ’tõesti, tõepoolest’; möjlig
’võimalik’ — möjligtvis ’võib-olla, vahest’.

Määrsõnad tähistavad aega (alltid ’alati’, aldrig ’ei iialgi’, ofta ’sageli’), kohta
(här ’siin’, där ’seal’, upp ’üles’, in ’sisse’, ut ’välja’), viisi ja määra (hur ’kuidas’,
bra ’hästi’, illa ’halvasti’, mycket ’palju; väga’, också ’ka’, bara ’ainult’), jaatust
ning eitust (ja ’jah’, nej ’ei’, inte ’mitte’).

Mõningaid, peamiselt tuletatud määrsõnu saab kompareerida. Määrsõnu
kompareeritakse samuti nagu omadussõnu (vt. § 14):

snabbt ’kiiresti’ — snabbare ’kiiremini’ — snabbast ’kõige kiiremini’
långt ’kaugel’ — längre ’kaugemal’ — längst ’kõige kaugemal’

Ka mõningaid iseseisvaid määrsõnu on võimalik kompareerida:
ofta sageli’ — oftare ’sagedamini’ — oftast ’kõige sagedamini’
mycket ’palju’ — mera ’rohkem’ — mest ’kõige rohkem’

väl, bra ’hästi’ — bättre ’paremini’ — bäst ’kõige paremini’
illa ’halvasti’ — värre ’halvemini’ — värst ’kõige halvemini’

gärna ’meeleldi’ —■ hellre ’parema mee- — helsf ’kõige parema

lega, pigemini’ meelega’

Ülivõrdes esineb ainult lühike vorm, välja arvatud mõned väljendid:

Han mottog oss på det hjärtligaste ’ta võttis meid kõige südamlikumalt vastu’.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0523.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free