- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
524

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Eessõna (prepositsioon) - Sidesõna (konjunktsioon) - Hüüdsõna (interjektsioon)

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

524

EESSÕNA (PREPOSITSIOON)

§ 41. Rootsi keele eessõnad võivad oma vormilt olla:

a) lihteessõnad: av, bland, efter, från jt.:

b) liiteessõnad: ibland ’seas, vahel’, bredvjd ’kõrval’, intill ’kuni’ jt.;

c) ühendeessõnad (koosnevad mitmest lahku kirjutatavast sõnast): på grund av
põhjusel’, i stället för ’asemel’ jt.

Eessõnade funktsioonis võivad esineda ka partitsiibid: angående, beträffande
’suhtes’, oaktat ’vaatamata, hoolimata’ jt.

Rootsi keele eessõnad asuvad üldiselt oma põhisõna ees. Põhisõnaks võib olla
põhi-käändes nimisõna (vt. § 10) või objektikäändes asesõna (vt. § 19). Nimisõna ees on
prepositsioon rõhuta ja nimisõna rõhuline; asesõna ees on aga prepositsioon
rõhuline ja asesõna rõhuta:
med brodern ’vennaga’ — med mig ’minuga’
Üksikuid prepositsioone kasutatakse ka põhisõna järel:
hela natten igenom ’kogu õõ läbi’, oss emellan ’meie (endi) vahel, omavahel
Kui prepositsiooni põhisõna on lause esimene sõna, siis asetatakse prepositsioon
tavaliselt lause lõppu:

Hästar är jag inte rädd för ’hobuseid ma ei karda’.

Det har jag inte tänkt på ’sellele ma pole mõelnud’.

Prepositsioon asetatakse sageli lause lõppu küsivate asesõnade puhul:

Vad pratar du om? ’millest sa räägid?’

Vem beror det på? ’kellest see oleneb?’

Liitprepositsiooni för... skull puhul on põhisõna genitiivis:

tör barnets skull ’lapse pärast’.

Prepositsioonide tähendusi ja kasutusvõimalusi tuleb otsida sõnaraamatust.

SIDESONA (KONJUNKTSIOON)

§ 42. Rootsi keele sidesõnad jagunevad kahte rühma: 1) rinnastavad ja 2)
alistavad sidesõnad.

Rinnastavad sidesõnad seovad samaväärseid lauseid ja lauseosi.
Tähenduse järgi eristatakse ühendavaid sidesõnu (oeh ’ja’, samt ’ning’, både .,. oeh
’nii(hästi) ... kui (ka)’, inte bara ... utan också ’mitte ainult... vaid ka’ jt.),
eralda-vaid sidesõnu (eller ’või, ehk’, antingen ... eller ’kas ... või), vastandavaid |men
aga, kuid’, utan ’vaid’) ja seletavaid sidesõnu (för ’sest, sest et’, ty ’sest,
sellepärast et’).

Alistavad sidesõnad seovad kõrvallauset pealausega. Tähenduse järgi
eristatakse üldisi alistavaid sidesõnu (att ’et’, utan att ’ilma et’, i det att ’sellega et’ jt.),
aega määravaid sidesõnu (då, när ’kui’, sedan ’kui, pärast seda kui’, innan ’enne kui’,
tills ’kuni’ jt.), põhjendavaid sidesõnu (därför att, för att ’sellepärast et’, då, emedan,
eftersom, som ’sest, kuna, et’ jt.), tingivaid sidesõnu (om ’kui’, ifall ’juhul kui’
jt.) jm.

HOODSONA (INTERJEKTSIOON)

§ 43. Hüüdsõnad väljendavad kõneleja tundeid ja tahteavaldusi, kutsumist,
peletamist ja loodushääli: ackl ’ahi’, bravol ’braavo!’, fyl ’ptüi|’, hejl ’hei!, tervist!’, jjaså!
’või nii!’, pangi ’põmm!, pauh|’, uschl ’ptüi|, päh|’, vipsl ’viuhti!’.
Mõned hüüdsõnad võivad esineda nimisõna funktsioonis:
Det ljöd hurra på höjden ’kõrgendikul kõlas hurraa’.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0524.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free