- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
525

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Lühidalt süntaksist

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

525

lühidalt süntaksist

§ 44. Sõnajärjestus.

Rootsi keeles võib esineda nii sõnade otsene järjestus (alus eelneb öeldisele) kui
ka sõnade pöördjärjestus ehk inversioon (öeldis eelneb alusele).

Otsene sõnajärjestus esineb peamiselt järgmistel juhtudel:

1) lauses, mis algab alusega või alusele otseselt eelneva rinnastava sidesõnaga
(vt. § 42):

Vi lär oss svenska ’me õpime rootsi keelt’.
A. talade, och b. hörde på ’A. rääkis ja B. kuulas’.

Märkus. Eraldava sidesõna antingen ... eller puhul esineb inversioon:

Antingen är han sjuk eller också har han kommit för sent till tåget ’ta on kas haige
või jäi rongile hiljaks’.

2) jaatavas hüüdlauses, mis algab sissejuhatava sõnaga (vad, vilken, så jt.):
Vad bra du talar svenska! ’kui hästi sa rootsi keelt räägid!’

3) kõrvallauses:

Jag hoppas att han kommer ’ma loodan, et ta tuleb’.
Inversioon esineb järgmistel juhtudel:

1) küsilauses, välja arvatud juhtudel, kui aluseks on küsiv asesõna või küsiv
asesõna -f- nimisõna:

Ringer väckarklockan! ’kas äratuskell tiriseb?’
Har han redan gått? ’on ta juba läinud?’
Vad heter han? ’mis ta nimi on?’
Aga: Vem står där? ’kes seal seisab?’

Vilken bok ligger där? ’missugune raamat seal on?’

2) lausetes, mis algavad sihitisega, määrusega, öeldisega või öeldistäitega:
V i n dricker han aldrig ’veini ta ei joo kunagi’.

N u går jag ’nüüd ma lähen’.

På golvet ligger en matta ’põrandal on vaip’.

Sjunga kan jag inte ’laulda ma ei oska’.

Sjuk har jag inte varit på länge ’haige pole ma ammu olnud’.

3) pealauses, millele eelneb kõrvallause:

När väckarklockan ringer, stiger jag upp ’kui äratuskell tiriseb, tõusen ma üles’.

4) pealauses, millele eelneb otsene kõne:

«Hur står det till?» frågade Rolf. ’«Kuidas käsi käib?» küsis Rolf.’
§ 45. Sidesõnata kõrvallaused.

Rootsi keeles võib sidesõna või siduv asesõna kõrvallause algul välja jääda:
Han sade (att) han skulle komma ’ta ütles, et ta tuleb’.
Jag hoppas (att) du stannar kvar ’ma loodan, et sa jääd siia’.
Han är den trevligaste människa (som) jag känner ’ta on kõige meeldivam inimene,
keda ma tunnen’.

Vem var den (som) du talade med? ’kes see oli, kellega sa rääkisid?’
Det är här (var) jag bor ’siin ma elan’.

Det är sällan (som) jag dricker kaffe ’seda juhtub harva, et ma joon kohvi’.
§ 46. Abiverbide väljajätmine.

Kõrvallauses jäetakse perfekti ja pluskvamperfekti puhul abiverb sageli välja,
kusjuures öeldist väljendab sel juhul ainult supiinum:

Här skickar jag dig en liten bok, som jag (harj skrivit i sommar ’siinjuures saadan

sulle väikese raamatu, mille ma suvel kirjutasin’.

Sedan jag (hade) slutat skolan, begav jag mig till universitetet ’kui ma olin kooli
lõpetanud, astusin ülikooli’.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0525.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free