Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
11
Märkus 1. v ja s asemel tarvitatakse eesti sõnus mõnelt
poolt ka tähti w ja ] (viimast silbi algul ja keskel: ®a§]iga, fi§fer
ka|t), w ja 1 tarvitamine eesti kirjamärkidena on tarbetu
ning mittesoovitav. Täht f tohiks esineda ainult gooti
kirjas (näit. fišffe); mujal tuleb igal pool tarvitada lühikest s-i.
Ainult võõrkeelseis nimedes ja kõnekäändudes võib w
esineda ka ladina kirjas, näit.: New York, Cromwell [Inglise
riigimees], Wiedemann [saksa perekonnanimi], Kreutzwald,
well [ = hea küll; ingliskeelne sõna, loe: uell]. — Näiteid c,
c, q, z, x, y esinemise kohta võõrnimedes: Cicero [rooma
riigimees], Cicikov [vene perekonnanimi; soovitavam on
seda nime kirjutada: Tšitšikov], Quellenstein [saksa nimi],
Schwarz [saksa nimi], Bordeaux [Prantsuse linn; loe: [-bordoo],-] {+bor-
doo],+} Zakynthos [Kreeka saare nimi].
Märkus 2. Tähtede š ja z asemel võib trükis vastavate
tähttüüpide puudumisel tarvitada sh-d [= S] ja zh-d. [ = ž]-
Suur ja väike algustäht.
Suurt algustähte tarvitatakse:
1) iga iseseisva lause algul.
2) harilikult ka otsese kõne algul (s. o. lause algul,
mis sõna-sõnalt annab edasi kellegi ütluse), näit.: Vanamees
ütles naabrile: „Ma sõidan homme linna".
3) pärisnimedes (s. o. üheainsa asja v. olendi erilistes
nimedes), näit.: Aino, Eesti, Pärnu, Saaremaa, Peipsi,
Lõuna-Ameerika, Õpetatud Eesti Selts, „Kevade" (O.
Luts’u teose nimetus), Tartu Riiklik Ülikool, Riiklik
1 Kirjandusmuuseum, Riiklik Kirjastuskeskus, Eesti NSV
Hariduse Rahvakomissariaat, Põhjasõda, Maailmasõda,
Peeter Suur, Juhan Julm, Liiva-Hannus (= Surm,
Vikatimees), Kaval-Ants jne.
4) viisakus- ja kõnetlussõnus nagu Teie, Teie
Ekstsellents jne., kirjalikul pöördumisel kellegi poole.
Muudel juhtumeil tarvitatakse väikest algustähte.
Märkus 1. Suure algustähega ei kirjutata:
a) kuude, nädalapäevade ja pühade nimetusi:
mai e. lehekuu, teisipäev, jõulud, mardipäev jne.
b) ameti nimetusi: rahvakomissar, asjadevalitseja, juha~
taja, esimees, perekonnaseisu~ametnik jne.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
