Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
14
Märkus. Eesti liht sõnus ei kirjutata ühtegi häälikut
kolmekordse tähega. Erandeid (kukkki, koralllane jne.) vt
allpool, lk. 15.
b, d, g — p, t, k — pp, tt, kk kirjutamine.
Häälikute b, d, g lühike välde märgitakse b, d, g-ga,
keskpikk välde — p, t, k-ga, ja ülipikk välde — pp, tt,
kk-ga. Näiteid lühikese b, d, g kohta: uba, ööbik, kilbid,
kanarbik, padi, pidudele, kurdid, vaga, joonistagu jne.;
keskpika b, d, g kohta: sepal, hapete, raputama, rotiga,
võtetele, vakast, õnnelikud jne.; ülipika b, d, g kohta:
seppa, happeid, rappuma, rotte, võttega, õnnelikke jne.
Märkus 1. Et b, d, g pikk välde kirjutatakse eri tähega,
p, t, k-ga, siis ei tule eesti lihtsõnus kunagi kirjutada
kahekordset b, d, g-d.
Märkus 2. Nagu häälikutel b, d, g nii ka / ja š
keskpikk välde kirjutatakse ühekordselt ja ülipikk
kahekordselt, näit.: seff — sefi, tušš — tuši jne.
Erandlik ühekordne kirjutamine.
Alati ühekordselt kirjutatakse, olgu vastav häälik
pikk või lühike:
1) konsonant teise konsonandi kõrval, näit.:
vaprad (vrd. vapper, kus p ei ole konsonandi kõrval), mets,
harki, viskama, lõhki, linlane (vrd. linn, kus n ei ole l
kõrval), vastuvõtlik (vrd. vastuvõtt), tantsima jne.
2) konsonant pika vokaali või diftongi (s. o.
ühte silpi kuuluva kaksikvokaali) järel, näit.: laat
(vrd. latt, kus t ei ole pika vokaali järel), kaup {au on
diftong), toit, viitma, luukide, riiki jne.
3) diftongis olev vokaal, näit.: koer (vrd. poeet,
kus oe ei ole d i f t o n g), kills (vrd. viiul), õu, nõutu,
hoidma, peal jne.
4) pikema kui ühesilbilise sõna lõpul olev p, t, k
(kui viimane silp ei ole pearõhuline), näit.: kanep (vrd.
nepp), siirup, piiskop (vrd. galopp), vikat, pilet, kotlet,
käänak, maastik, kanarbik, kompvek jne.
5) viimane häälik järgmisis ühesilbilisis sõnus:
mul [= minul], sul, tal [= temal], kel [= kellel], mil, sel
[= sellel], tol, mus [ = minus], suS, tas [ = temas], ses,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
