Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
15
tos [= tolles], kus, kes, mis, on (sõnast olema), las [ =
lase] (võib ka kirjutada: las`), man [= juures], et, kas
(kii-simussõnana, näit. lauses: kas ta tuleb!); ma [= mina], sa,
ta, me, te, nad, mu [= minu], sll, va [= vana] (võib ka:
va`), ja, ju, ka, ja kõigis /z-lõpulisis abisõnus: noh, ah,
oh, aitäh, kah jne.
Ainult pikk s kirjutatakse pika vokaali, diftongi ja /,
m, n, r järel kahekordselt, kui sellele 5-le ei järgne teist
konsonanti: kauss (vrd. aga: kaust, kus järgneb t), poissi,
simsside, märSS, marssima, varssadele, avanss, pulss jne.
Märkus 1. s-ga üheväärseiks ei loeta häälikuid h, f,s\
seega tuleb viimased pika vokaali, diftongi ja l, m, n, r
järel kirjutada ühekordselt, näit.: monarh (mitte: monarhh),
anarhia, psiiüh, apostroof, fotograafia, harf, plüiiš,
re-vanš jne.
Märkus 2. Sõnu kompvek, piiskop, kotlet jts. on
lubatav kirjutada ka kahekordse k, t, p-ga — kompvekk,
piis-kopp, kotlett jne. —, kuid viimane tarvitusviis on vähem
soovitav.
Erandlik kahe- (ja enama-)kordne kirjutamine.
Sõna kirjutatakse nii, kui seisaks ta eraldi,
kuigi selle tõttu tekib erandeid eelmisist reegleist:
a) liite -gi, -ki ees: linngi (n kahekordselt, kuigi ta on
konsonandi g kõrval; vrd. linlane ja linn), nuppki, poisski,
märsski, kellgi, saakki, kukkki, pakkki jne.
b) teiste liidete ees, kui need algavad sama
konsonandiga, millega eelnev sõnaosa lõpeb:
ko-ralllane (korall + lane; kaks /-i kolmanda l-i kõrval; vrd.
linlane, laplane, kus l-i kõrval on ühekordne täht), itaallane
(/ kahekordselt, pika vokaali järel), siinne (siin + ne),
keel-lased jne.
c) liitsõnus: plekksepp (k kahekordselt, konsonandi s
kõrval), risttee, kiirrong, maaalune (võib kirjutada ka:
maa~alune), pakkkast jne.
Märkus 1. Sõna rätsep ei tundu enam liitsõnana,
sellepärast kirjutatakse ta ühekordse p-ga (vrd. kingsepp,
püttsepp jne.).
Märkus 2. Enam kui kaks ühesugust tähte võib
kõrvuti asetada ka hüüdsõnus, kui nendega tahetakse mär-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
