Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
16
kida pikemaid häälitsusi või eriliselt
tunderõhu-lisi lausekohti (näit. kui tahetakse väljendada äärmist
imestust või üllatust, suurt rõõmu jne.), näit.: ptrrr\ tsss-s-sl
huuu-u-u\ sorrr-r-r\ või niii-i-H ohooo-o-o\
j kirjutamine ü ja i järel.
_ ü ega i järel ei kirjutata j-i: müüa, müüakse, viia,
viiakse, viiul, käia, saiad, minia jne. Ainult tegijat
tähendav Uide -ja märgitakse alati j-ga, ka ü või i järel,
näit.: müüja (kes? vrd. kõneleja, kirjutaja, tooja jne.), käija,
viija jne.
Võõr- ja laensõnade kirjutus.
Võõraist keelist laenatud sõnad kirjutatakse vastavalt
eeltoodud reegleile eesti kirjaviisi kohaselt, olgu need
siis nn. võõrsõnad, näit.: kolledž (mitte inglise kirjaviisi
kohaselt college), trikoo (mitte prantsuspäraselt tricot),
geograafia (mitte ladinapäraselt geographia), binokkel, poeet,
fotografeerima jne., või nn. laensõnad, näit.: pink, tool,
kirik, haamer, piibel, marssima, trehvama jne. *)
Erandiks sellest juhisest on võõrkeelseist
pärisnimedest liidete -lik ja -lane abil tuletatud sõnad, mida
ei kirjutata eesti kirjaviisi kohaselt, vaid
märgitakse samuti nagu vastavaid pärisnimesid endid,
näit.: kreutzwaldlik (Fr. R. Kreutzwaldi nime järgi),
*) Võõrsõnad erinevad laensõnust peamiselt seepoolest,
et neis võivad esineda häälikud f, š, z, z, mis laensõnus ja
eesti omis sõnus puuduvad, või et neis rõhk on sageli
järgsilbil, näit. poeet—laensõnus ja eesti omis sõnus on see
harilikult esimesel silbil —, või et neis esineb selliseid
häälik-kombinatsioone, mis laensõnus ja eesti omis sõnus puuduvad,
näit. pikk vokaal järgsilbis (geograafia, büroo), eesti keelele
võõras kaksik- või kolmikkonsonant sõna algul (skorbuut,
stroof), b, d, g sõna algul (vrd. lk. 13) jne. — ühe sõnaga,
võõrsõnu iseloomustab see, et nad ei ole niivõrd
kohanenud eesti hääliku- ja
hääldamissüstee-miga kui laensõnad.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
