Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
23
missugune? või: kelle? mille?, näit.: arvustuse kirjutamine
(kirjutame lahku, kuigi esiosa tähendab asja, millele viimase
osa tegevus on sihitud, sest küsimuseks on: mille
kirjutamine?), uppuja päästmine (kelle päästmine?), rahasumma
annetaja (’mille annetaja?); emaarmastus (kirjutame kokku,
kuigi esiosa tähendab tegijat — ema on, kes armastab —, sest
küsime: missugune armastus?), rahvavalitsus (missugune
valitsus? — rahvas valitseb), lapseunistus (missugune unistus?
— laps unistab), diplomaadikummardus (missugune
kummardus?; näit. lauses: onu tegi üliviisaka
diplomaadikummar-duse) jne.
Kui esimene ühendosa on mitmuses, siis kirjutatakse ta
põhisõnast harilikult lahku, sest sel puhul ta vastab
küsimusele: kelle? mille?, näit.: toiduainete müük (mille müük?),
vigade parandus, kellade helin, lindude parv jne. Vrd. aga:
toiduainet ekauplus (missugune kauplus?), vennastekogudus,
vanemate~armastus (armastatakse vanemaid; viimane näide
tuleb kokku kirjutada eeltoodud üldjuhise järgi, sest
lahus-kirjutatuna tähendaks ta midagi muud: vanemate armastust
laste vastu) jne. Kui esimene ühendosa on vormilt ainsuses,
kuid sisult mitmuses, siis kirjutatakse ta järgneva osaga alati
kokku, näit.: linnuparv (= lindude parv), raamatukauplus
(= raamatute kauplus), kuusemets (= kuuskede mets) jne.
3) Kui viimane ühendosa lõpeb liitega -ne või -line, siis
tuleb ühendosad kirjutada kokku: maapealne, hullumeelne,
kahejalgne, kolmekordne, kümnemeheline, meetripikkune,
kolmekroonine, sajahobusejõuline, tuhandelehekiiljeline jne.;
kui sel puhul tekib liiga pikki liitsõnu, siis võib ühendosad
eraldada sidekriipsuga (vrd. lk. 27), näit.:
kahe-tuhande-viie-saja-kolmekümne-nelja-leheküljeline (harilikult kirjutatakse
selle asemel: 2534-leheküljeline) jne.
4) Kui esimese ühendosa juurde kuulub mingi täiendav
sõna, mis lähemalt määrab selle ühendosa sisu, siis
kirjutatakse see ühendosa järgmistest lahku; vrd.: raualadu —
roostetunud raua ladu (esimest ühendosa raua määrab
lähemalt sõna roostetunud: missuguse raua? — roostetunud
raua), külatänav — väikese küla tänav, aknaruut —
saali-akna ruut, meetripikkune — kolme meetri pikkune,
maapealne — kõrge kuiva maa pealne jne.
Märkus 1. Sõnad nagu era, hiigla, hull, ime, läbi,
pool, puht, puru, püsti, täis, tühi, võhi, üli jts., millele järg-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
