Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühendite õigekeelsust (E. Elisto)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
28
LÜHENDITE ÕIGEKEELSUST.
Sõnade lühendamine.
Sõnade lühendamisel kasutatakse ühte järgmisist
võimalusist:
1) võetakse sõna esimene täht, näit.: u. (= umbes), p. ( =
punkt), k. (= kell) jne.;
2) võetakse tähed sõna algusest kuni esimese, teise või
kolmanda jne. silbi esimese täishäälikuni, viimane välia
arvatud, näit.: kl. (= klass), tel. (= telefon), m/iv. (=
ülivõrre), konservelt. (= konservatoorium), kongr. (= kongress);
3) võetakse sõna kaashäälikud või ilmekam osa neist,
liitsõna nuhul alguskonsonante, näit.: vt. (= vaata!), vrd.
(= võrdle!), hrl. {= harilik, harilikult), nr. (== number),
sm. (= seltsimees), nn. ( = niinimetatud), stj. (= saatja).
Punkt sõnalühendeis.
Sõnalühendi lõppu, olgu ta ühe- või enamatäheline,
üldiselt pannakse punkt, näit.: e., lk., kt., end., skp. (= selle
kuu päeval); kahe või mitme lühendi üksteisele järgnemisel,
kui need kirjutatakse eraldi, lõpeb igaüks neist punktiga,
näit.: e. I., m. a., e. m. a. (= enne meie ajaarvamist); liit- ’
sõna eri osade lühendamisel lõpeb iga lühendatud sõnaosa
punktiga, kusjuures pooli ühendab sidekriips, näit.: a.-pg. (=
autoripoogen), p.-ag. (= postiagentuur), per.-nimi.
Punktiga lõppeva sõnalühendi ühendamise korral
kään-delõpuga tuleb punkt vahelt ära jätta, kusjuures seda
asendab sidekriips, näit.: lk-l, nom-i, nr-tega.
Ilma punktita kirjutatakse ilmakaari, matemaatilisi ning
füüsikalisi mõisteid ja keemilisi elemente tähistavad
rahvusvahelised lühendid, näit.: N (— põhi), S (= lõuna), O (=
ida), W (= lääs); r (= raadius), log (= logaritm), sin ( =
siinus); C (= Celsius), A (= amper), kW (= kilovatt);
O (= hapnik), H (= vesinik), Ca (= kaltsium); eriti suure
liigi moodustavad siin meetermõõdustikus tarvitatavad
kaalude ja mõõtude lühendid, näit.: m, mm, sm, cm, km, g, kg,
a (= aar), ha (= hektaar), l (= liiter), t (= tonn); vrd,
a. (— aasta), /. (= loe!), t. (= tund).
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
