Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühendite õigekeelsust (E. Elisto)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
29
Suurtähtedest koosnevad lühendid kokkukirjutatult
esinevad ilma punktideta, näit.: ETKVL (= Eesti Tarbijate
Kooperatiivide Vabariiklik Liit), OVTK (= „01e valmis
tööks ja kaitseks"), TRÜ (= Tartu Riiklik Ülikool);
punktiga jäävad üksikud suurtäht`lühendid nagu A.V. jne.
Sõnalühendite kokku- ja lahkukirjutamine.
Kõrvu-esinevad ning üksteisega ühenduses olevad
ühe-tähelised üldtuntud sõnalühendid tuleb kirjutada kokku, kui
seejuures tekkiva täheühendiga eesti keeles ei või alata
ükski sõna, näit.: jne., jj., jt., jms., jmt., ms., nn., ukj., vmm.
Kui aga kokkukirjutamine põhjustaks arusaamatusi, kui
ühendit võiks pidada sõna kõrvu-olevaiks algustähtedeks,
tuleb lühendid kirjutada lahku, näit.: n. ö., s. a., s. o., s. t.,
t. s., p. I. jne.
Suurtähelised lühendid kirjutatakse kokku, näit.: NSVL
e. NSV Liit, ENSV e. Eesti NSV, USA (= United States
of America, Põhja-Ameerika Ühendriigid), jne.
Lühendite ainsus ja mitmus; põhiarvsus.
Lühendite tarvitamisel arvudega ühenduses ei välj endata
mitmust, kui mõtte selgus seda ei nõua, nii näit. arvude
eel: lk. 2, 4 ja 8, lk. 12 jj., ptk. 1—7, p. 3—5, § 6—9,
a. 1925—1930. Lühendile järgnevat arvu (või arvusid)
loetakse ning kirjutatakse seejuures põhiarvuna (= ilma
punktita). (Vrd. lühendi esinemisega järgarvu järel: 4. lk.,
3.-5. ptk., 1925. a.).
Kui aga lühendis mõtte selguse huvides on tarvis
väljendada mitmust, siis ei korrata selleks eestikeelses tekstis
tähti, vaid lisatakse lühendile mitmuse nimetavas tunnusena
-d, eraldades teda sidekriipsuga, näit.: Ik-d, nr-d, jj-d, a-d,
kt-d (mitte: need lk. lk. või lkk., nr. nr. või nrr., aa., kt. kt.).
Ainult kui lauses tarvitatakse puhtsümboleid ning ilma
juuresolevate arvudeta, võib neid kirjas kahekordistada
ning välja lugeda mitmuses, näit. need §§.
Lühendite käänamine; järgarvsus.
Lauses, eriti ilma arvudeta esinevale lühendile lisatakse
kergloetavuse või sisu selguse huvides käändelõpud ja ka
mitmuse tunnus, näit.: Ik-l (= leheküljel), Ik-del (= lehekül-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
