Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lydia Koidula - Lained (Ojakene woolad) - Kui päewa kära aega
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
<iO
Waata, kalda äärel lilled õitsewad,
Lehed kahisewad, linnud laulawad,
Aga laine jooksu pea midagi —
Wahutades tõtwad nemad edasi.
Kas sa jõudsid näha, kuhu jõe wees
Igaüks neist jäänud ? Suure hulga sees
Kaob lugemata üksik laineke, —
Ei ta iial pööra enam tagasi.
Inimese elu näitwad lained mull’ :
Kiirest lähwad tunnid, päevvad mööda sul;
Tagasi neist kõigist tule üksigi —
Kuis neid pruuksid, nõnda hingad wiimati!
Kai päewa kära —
Kui päewa kära aega
Ei and sul palwele,
Siis astu õhtul õue
Ja waata ülesse :
Waat, wagusi nad hiilgwad
Ja waatwad ülewalt,
Sind teretawad tähed
Kui isa silmad sealt.
Nii päewad, kuud, nii
aas-Neid nägid taewa teel, [tad
Nii päewad, kuud ja aastad
Neid näewad hiilgwad weel.
Kuis annab see sul jõudu,
Kui ühes silmaga
Sa tähtis taewa poole
» Wõid südant ülenda !
See käsi, kes neid seadis,
Et korda mööda nad
Kõrg’ taewa laotusel
Seal lendwad, piirawad :
See wägew käsi hoiab
Ka mind siin mulla peal; —
Tal kuulda ingli kannel —
Ja pesas linnu hääl.
Ma tean : ta — kaspäewal
Mind kära kurwastab —
Kord waikset õhtu rahu
Mul kodu walmistab.
Ja rindus südant tasa
Hääl piiüab waigista :
,,Hing, kannata ja oota —
Sa pöörad koju ka !"
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
