Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Mihkel Weske - C. R. Jakobsoni haud (Wändra jõe haljal kaldal) - Ehatäht ja weli (Üle ena ilu sirab)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
75
Leske kaebab, pisar palgil,
Langeb künka najale :
,,Kodus laste nutu kisa :
,,,,Kunas tuleb koju isa,
Wõtab Linda põlwele ?""
,,Mil siis jõuab koju kaasa,
Lapsi hüüdma naerule ?
Tule kerju, armastaja !
Pooleli on jäänud maja,
Lesk ja lapsed warjuta !
Kuula, ladwult waikne
ka-Hüüab hilju: ,,Rändaja ! [hm
Heldest ehita mu maja,
Waigista sa nutu kaja,
Edenda mu Eesti tööd !"
Wastu kostab kahinalla
Kõik see Eesti mets ja maa:
,,Heldest ehita mu maja,
Waigis+a sa nutu kaja,
Edenda mu Eesti tööd !"
Ehatäht ia weli.
Üle eha ilu sirab
Hele ehatäheke.
Minu weli närbis noorelt,
Anti wara hauale.
Lehekuul mets lehitseles,
Rohtu tärkas rohkest maa ;
Haigeks jäi mu helde weli,
Wõitles suisa surmaga.
Üksi kurb ma käisin karjas,
Oja ääres nutsin ma ;
Aga silmapiiste ojad
Ei wõind welle aidata.
Weli kirstus hauda kanti,
Järel jäin ma leinama,
Kuusik leinas, kaasik kaebas,.
Kaebama jäi karjamaa.
Kari waatas kurwalt ümber,
Kuhu jäänud karjane,
Küla noorus oJi norgus,
Leina laulis linnuke.
Kewade sai jälle kätte,
Mets läks jälle lehile ;
Wõsa tärkas, idu ärkas —
Aga ei mu welleke.
Hele ehatähekene,
Tereta mu welle sa !
Ütle, et ta minu meeles
Ikka armas otsata.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
