Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Carl Robert Linnutaja - Paleused (O minu kuldsem eluiga)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Ja, tõttes muga waimu walda,
Kõik ilma tegi leekima ;
Sea! elasiwad puu ja õied,
Mul allik laulis jalge ees
Ning elule mu waimu köied
Ka tõstsid, kus ei hinge sees.
Seal täitis wägew püüdus rinda,
Kui tahaks teda lõhkeda,
Ja soowis elu sisse lenda,
Et sõnaks, teoks lahkeda.
Kui suur see elu seal ei näitnud
Nii kaua, kui weel punga sees;
Kui wähe aega pärast täitnud,
Oh, wäeti, mis mu silma ees !
Kuis tõttas wahwa julgusega,
End täitsa õndsaks pidades,
Seal noormees, seltsis walgusega,
Edasi elu radades.
Küll üle taewa piiri näitis
Ta tööde ettetähendus ;
Ta waim kõik oma alla heitis,
Ning kaugustest sai lähendus.
Kui kergelt käis ta läbi ilma,
Kõik raskust wõitis uhkeste!
Ja kus ta kõnd’, tad wõtsid hõlma
Ta seltsilised lahkeste.
Onn näitas ennast kuldsel troonil,
Arm oma kauni palgega,
Ka au seal astus tähte kroonil,
Ja tõde tõttas hulgaga.
Ah, aga ju kesk tee peal heitsid
Need seltsimehed harwale,
Üksteise järel tasa peitsid
Mu eest nad endid kõrwale,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
