Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - flod ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
flod/flygel
flod —en,—er 1. jõgi. 2. üleujutus, tulv, uputus. 3.
tõusuvesi, (mere)tõus. —arm jõeharu. —bädd
jõesäng, —dal jõeorg, —fart jõelaevandus.
—fåra jõenõva, jõesäng, —gud jõejumal.
—häst jõehobu, —kräfta zool. jõevähk,
—mynning jõesuu, —suue. —strand jõekallas,
—system jõestik. —vatten tõusuvesi; jõevesi.
—våg tõusulaine,
flogrönn [flåg-] bot. teisest puust väljakasvav
pihlakas.
flok|a —an,—or bot. mõnede sarikõieliste üldine
nimetus, näit. varesputk, harjasputk jne.
Jflor —et,= 1. loor; õhuke, läbipaistev riie, tüll. 2.
tutt, ude. —behängd adj. part. looritatud.
—n\jöl püülijahu. — shuva fig. kerge
vintis-olek. —sikt vt. -mjöl —sikta1 tr. peeneks
püülima. — stunn adj. loorõhuke.
^or (ett) muutm. õitsemine, stå i sitt f. õitsel
olema, õitsema. —|a —an,—or floora, taimestik.
—era1 intr. õitsema, õitsel olema.
Florens [—å—] Firenze
florentinsk [—å—] adj. Firenze, florentiini.
florett —en,—er florett, harjutusmõõk. —fäktning
floretivehklemine. —klinga floretitera. —silke
florettsiid.
florin —en,—er floriin, kulden,
flosk|el [—å—] —eln,—ler ülespuhutud lause.
—ulös [—os] adj. ülespuhutud,
floss|a [—å—] —an,—or teatavakoeline vaip.
*flott [—å—] muutm. pred. adj. vabalt ujuv, göra,
taga f. ujuvile viima, põhjast vabastama,
^ott [—å—] fam. töre, peen; pillav, heide; vaba,
ladus, kerge; elegantne, maitsekas.
3flott v. flått —en,—ar metspuuk.
4flott [—å—] —et rasv, sularasv. —fläck
rasva-plekk. —a1 tr., f. ner rasvaga määrima. —ig
adj. rasvane, rasvaga määrdunud. —yr [—yr]
—en,—er sularasv, praerasv.
^ott|a [—å—] —an,—or laevastik, merevägi,
—enhet laevatikuüksus. —Hj ~en,~er flotill,
väikelaevastik; lennuväeüksus. —ist ~en,~er
mereväelane, madrus, —station sõj.
mereväebaas.
^ott|a1 [—å—] tr. parvetama, —ar|e —(e)n,=
parvetaja, parvepoiss. —bro parv-, nahksild.
—|e —en,—ar 1. parv. 2. parvis, —karl vt.
—are. —led parvetustee. —ning ~en
parveta-mine. —ningschef parvetusjuht. —ningsränna
parvetuskanal. —timmer parvetatavad palgid
või puud.
flottör [—å—o—] —en,—er tehn. ujuk; pontoon,
flox [—å—] —en bot. floks, leeklill.
flug|a —an,—or kärbes, spansk f-a hispaania
kärbes, kantariid, slå två f-or i en smäll fig.
kaks kärbest ühe hoobiga tabama, få fan på
ngt fam. millekski nõrkust olema, —blomster
bot. kärbesõis. — fangare 1. bot. huulheinali-
sed. 2. kärbsepüünis, —paber. 3.
kärbsepüüd-ja. —fälla bot. kärbsepüünis. —gift
kärb-semürk. —ig adj., fam. pöörane, —nät
kärb-Sevõrk. —papper kärbsepaber. —smuts
kärb-semustus. —smälla kärbselapats. — snappare
zool. kärbsenäpp, —svamp bot. kärbseseen,
—vikt sport kärbeskaal.
fluid|um —et,—er v. —a voolav aine, vedel keha,
fluidum.
fluktuation —en,—er maj., lood. kõikumine,
muutumine, fluktuatsioon.
fluktuera1 intr. kõikuma, vahelduma, voogama,
fluktueerima.
flundr|a — an,—or kammeljas, lest.
flunsig adj. kehakas, matsakas,
fluor [—år] —en keem. fluor. —esc era1 intr.
fluo-restseerima. — escensljus fiiiis.
fluorestsents-valgus. —väte keem. fluorvesinik.
fluss —en,—er 1. keem. räbustaja; sulapagu. 2.
van. katarr; limanahapõletik. — (s)pat fluoriit.
flust|er —ret,= (taru) lennuauk, —ava. ~bräde
lennulaud.
flux adv. otsekohe, jalamaid, kiiresti, sedamaid,
ge sig i väg hux f. ülepeakaela ära jooksma.
Jfly —(e)t,—n õõtsuv soomaa.
*fly —(e)t,—n mer. ankrulaba.
3fly —(e)t,—n ööliblikas.
4fly adj., dial. häviv, kaduv, otsasaav. —hänt
adj. part. nobe, kärmas.
5fly3 intr. ja tr. põgenema, pagema; (förgå)
kaduma, mööduma, f-dda dagar möödunud
päevad; hoiduma, vältima,/ frestelsen
kiusatusest hoiduma.
6fly adv., f. förbannad püstivihane.
flyg —et lennuvägi; lennuühendus. — |a4 intr.
lendama; lendlema, i f-ande fart lennates, med
f-ande fanor lehvivate lippudega, f-a på ngn
kellelegi kallale minema, f-a i luften lõhkema,
õhku minema, —ar|e —(e)n,= lendur, piloot,
—blad lendleht; pamflett, —bomb
lennuki-pomm. —ekorre zool. lendorav, —eskader
lennuväe- e. õhulaevastikueskaader. —fisk
zool. lendkala. —fä tiibadega putukas,
tiivuline. —fält lennuväli, —färdig adj. lennuvalmis,
lennuvõimeline. —förare — n,= piloot,
—förbindelse lennuühendus. —g adj.
lennuvõimeline. —havre bot. tuulekaer, —hud zool.
len-nunahk. —hål lennuava. —industri
lennukitööstus. —ledes adv. lennukiga, —maskin
lennuk, aeroplaan, —myra zool. lendsipelgas.
—olycka lennuõnnetus. —plan lennuk, —post
lennupost. —sand aju-, tuisk-, lendliiv.
—spaning lennuluure. —trafik lennuliiklus, —vapen
lennuvägi, —väsen lennuasjandus,
lennundus. —ödla zool. lendsisalik.
flyg|el —eln,—lar tiib; tiibklaver, flüügel.
^adjutant tiibadjutant. —byggnad tiibhoone.
86
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
