- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
87

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - flykt ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

flykt/flöjt

~dörr tiibuks. ~man sõj. tiivamees.
flykt 1. —en põgenemine, pagemine, pagu, ta till
fen põgenema, pakku minema. 2. —en,—er
knd, fåglarnas f. lindude lend, gripa tillfället
i f-en juhust lennult haarama, juhust
kasutama. —a1 intr., luul. lendama (ära), pagema.
—ig adj. 1. põgus, kiiresti mööduv; kiire,
nobe, vilgas; püsimatu, hetkeline, muutlik. 2.
keem. lenduv, haihtuv. —ighet —en 1.
põgusus, kiire mööduvus; kiirus, nobedus,
väle-dus; kaduvus, haihtuvus; püsimatus;
pinnapealsus, pealiskaudsus. 2. keem. lenduvus,
haihtuvus. —ing —en,—ar põgenik, pagulane,
jooksik. —ingström põgenike vool.
flyt|a4 intr. voolama, jooksma, valguma, ujuma;
tehn. sulama, f-a med strömmen fig. pärivett
ujuma, f-a ovanpå fig. ujuma, pinnal püsima.
fa ut (om floder) suubuma, —ande adj. part.
1. vedel, sula,/ bränsle vedelküte. 2. voolav,
vaba, ladus, jooksev; ebamäärane, tala
engelska fi vabalt e. soravalt inglise keelt
kõnelema, gränserna mellan
betydelseskiftningarna är fi piirid tähendusvarjundite vahel on
ebamäärased. 3. kaub. ujuv, / vara "ujuv"
kaup, laevale laaditud kaup; hålla sig f. fig.
end vee peal hoidma, —blad bot. ujuleht.
—docka ujuvdokk. —kropp tehn. ujuk.
—mina ujuvmiin. —ning ~en,~ar 1. ujumine,
vedel olek; voolus, väljavool, hoovus. 2. eritus,
eritamine.

flytt —en,—ar fam. kolimine. —|à1 tr. ja intr. 1.
(teise kohta) asetama, panema, viima,
nihutama, f-a ett hus maja teise kohta viima. 2.
kolima, ära minema, f-a till ny våning teise
korterisse kolima; fia sig ennast teise kohta
nihutama, fia bort ära kolima, fia fram edasi
lükkama, —bar adj. liikuv, —block rändkivi,
—rahn. —fågel rändlind, —gröt ’sool-leib’.
—lass kraamikoorem, kolikoorem, —ning
—en,—ar 1. üleviimine, transport. 2.
kolimine. 3. kõrgemasse klassi üleviimine. 4.
kolikoorem, kolimiskraam. — ningsbetyg 1.
edasijõudmistunnistus. 2. tunnistus
ümberkolimise kohta, —saker pl. (kolimis)kraam.
flå3 tr. nülgima, nahka v. kesta maha võtma,
—buse jõhkard. — hack | a 1. —an,—or
maakir-ves. 2.1 intr. uudismaad e. alet tegema.
flås|a1 intr. hingeldama, lõõtsutama; puhkima.

ähkima. — ig adj. lõõtsuv, ähkiv, hingeldav,
fläck —en,—ar 1. plekk, laik, tähn, täpp. 2.
häbiplekk, viga, tume koht. 3. (ställe) koht,
paik. 4. på f-en otsekohe, ur f-en paigalt. —a1
tr. määrima, rüvetama,/ ngns heder kellegi
au rüvetama. —feber plekiline soetõbi, —fri
adj. puhas, määrdumatu. —ig adj. 1.
plekiline, määrdunud. 2. täpiline, tähniline,
laiguline. —medel,—pulver pulber plekkide välja-

võtmiseks. —tais adv. paiguti, —tyfus vt.
—feber. —uttagning plekkide väljavõtmine,
fläd|er —ern,—rar bot. must leedripuu. ~blomma
leedriõis. ~bössa paukpüss. ~mus vt.
fladdermus. ~te leedri(õie)tee.
fläka2 tr. lõhkuma; rebima, lahti kiskuma,/ av
barken (puud) koorima,/ sig endal jalga
välja venitama,
fläkt —en,—ar 1. tuuleõhk, vinu; fig. hõng. 2.
ventilaator. —a1 I. tr., f. spannmål vilja
puhastama (tuulamismasinaga); lehvitama,
lehvitades e. lehvikuga tuult tekitama. II.
intr. lehvima; lehvitama. —vanna
tuulamismasin.

flämt —et hingeldamine. —a1 intr. hingeldama,
lõõtsutama; (om lågor) võbisema, —ning
—en,—ar hingeldamine, lõõtsutamine,
fläng —et rutt, kiir, pakk, i fly gande fi suure
rutuga, ülepeakaela, —a21. tr. ära kiskuma, lahti
rebima,/ barken av träd puud koorima. II.
intr. plaanitult ringi jooksma, flyga och /,
fara och fi suure rutuga ringi jooksma e.
sõitma,/ åstad minema ruttama. —ig adj., fam.
püsimatu, kärsitu.
fläns —en,—ar tehn. flanš, äärik. —a1 tr. äärikuga
varustama.

flänsa1 tr. lahti lõikama, lahkama,/ en vai
valaskala lahti lõikama, lahkama.
flärd —en tühisus, edevus, toredus, hiilgus, —fri
adj. lihtne, toreduseta, edevuseta, —frihet
lihtsus, hiilgusetus. —fiill adj. tühine, edev,
pealiskaudne, toredushimuline. — fullhet
tühisus, edevus, pealiskaudsus, toredushimu.
—lös adj. vt. —fri.
fläsk —et sealiha; pekk, rasv, det kostar på fet
fam. see paneb rasvad sulama, lägga på f-et
rasva minema, det kostar fi see on kallis, nu
är det kokta f-et stekt fam. nüüd on asi küps
(pole enam midagi teha), —ben seakondid.
—hare seafilee. —ig adj. rammus, lihav.
—karré keed. seakarree. —korv sealihavorst.
—kotlett seakarbonaad, —pannkaka
peki-pannkook. —svål seakamar, —tina
seali-hatünn. —tärning keed. sealihakuubik.
flät|a l.1 tr. punuma, põimima, palmima. 2.
—an,—or palmik, pats; juudi sai;
tubakalõi-gud. —mönster punutud muster, —verk
põi-mistik, punutis,
flättja —n van. kergemeelsus, liiderlikkus.
flod|a1 intr. voolama, jooksma, fia överüle
voolama. —|e —et,—en vool, jooks, —vatten
uhk-vesi.

flöj —en,—ar mer. vimpel. — |el —eln,—lar 1.

tuule-, märgulipp. 2. vimpel.
flöja1 intr. hüplema, karglema, üle aia hüppama,
flöjt —en,—er flööt. —a1 intr. 1. luilutama;
siris-tama. 2. soom., fam. luiskama. —blåsare

87

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0119.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free