Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nedan ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nedan/nerv
adj. part. langev. 2. langus, —åtgång langus;
allaminek. —åtriktad adj. part. allapoole
pööratud, —ärva2 tr. pärima, pärandina
saama; erik. pärandama. —ösa2 tr.ja intr. maha
kallama; maha valama (vihma), regnet öste
ner sadas vihma nagu oavvarrest. —över
prep. ja adv. allapoole, mööda, üle.
nedan 1. —et,= astr. kuu viimane veerand,
månen är i n. kuu on viimases veerandis; fig.
langus, tagurpidiminek. 2. adv. ali, allpool,
—efter adv., årh. madalal, ali. —för prep. ja
adv. allpool, allapoole, —förliggande adj.
part. allpool asuv. —ifrån pred.ja adv., årh.
alt. —nämnda adj. part. allmainitud.
—stående adj. part., lit. alljärgnev, —till adv. allpool,
neder vt. ned. —börd —en sademed,
—bördsmängd sademete hulk. —bördsmätare
om-bromeeter (sademete mõõtmise aparaat),
—lag —et,= 1. lüüasaamine, kaotus. 2.
kau-baladu; kaubatagavara, kaubavaru.
—tändar|e —(e)n,= madalmaalane,
hollandlane. —ländsk adj. hollandi. — ländsk | a 1. —an
hollandi keel. 2. — an,—or hollandlanna.
—st(a) adj. ja adv., sup. kõige madalam,
madalaim, kõige alumisem,
nedrig adj. alatu, nurjatu, riivatu; adv. hirmus,
himsasti, det gjorde n-t ont see oli hirmus
valus, —het — en,—er alatus, nurjatus,
riivatus.
nefrit [—it] —en,—er 1. med. nefriit, neerupõletik.
2. teat. mineraal;
negation —en,—er eitus, negatsioon. —sord
eitussõna.
negativ [né- v. —iv] 1. adj. negatiivne, eitav. 2.
—et,= fot. negatiiv, —bild vt. eelm. —itet
[—ét] —en negatiivsus.
negera1 [—gé—] tr. eitama,
neg|er —ern,—rer neeger, —arbete fig. raske ja
alandav töö. —kyss teat. maiustus. —slav
neegerori, —stam neegrisuguharu. —ress
[—éss] —en,—er neegrinaine. —roid 1. adj.
negroidne. 2. —en, —er negroidne isik.
neglig|é [—še] — n,—er hommikune kodune
riietus, negližee. — eabel [—så—] adj. tähtsusetu.
—era1 tr. hooletusse jätma.
negocier|a1 tr. ja intr. läbi rääkima, kaupa
sobitama. —ing —en,—ar läbirääkimine,
nej 1 .fam. ka nä, nehej, nähej interj. ei, n. då ei
sugugi, kindlasti mitte, n. men sel aga vaata
ometi! 2. —et ei, han fick n. ta sai eitava
vastuse (korvi), —proposition vastuettepanek.
—röst vastuhääl, —sägande 1. adj. part.
eitav. 2. —t subst. part. ei-ütlemine, negativism,
nejd — en,—er lit. maakoht, ümbrus(kond).
nejlik|a —an,—or bot. nelk. — (e)olja nelgiõli.
nejonöga [—å—] zool. silm (—u), sutt.
nek — en,—ar v. —er dial. vihk.
neka1 I. tr. ja intr. keelama, keelduma, tagasi
lükkama. II. refl. loobuma, inte n. sig ngt
ennast mitte millestki ilma jätma, —nde 1. adj.
part. eitav, ett n. svar eitav vastus. 2. —t,—n
subst. part. eitamine, dömas mot sitt n. jur.
salgamisest hoolimata süüdi mõistetud
saama. —r|e —(e)n,= eitaja,
nekrolog [—ag] —en,—er nekroloog. —i|um —et
surnute raamat,
nekros [—ås] —en med. nekroos, kärbus.
nektar —n, müt. nektar, kreeka jumalate jook;
bot. mesi; nalj. viin. —i|um [—å—] —et,—er
bot. nektaarium, nektarinääre. —skål vt.
eelm.
nelson (en) sport. teat. võte maadluses,
nemesis (en) kättemaksujumalanna; (jumalik)
kättemaks.
neo- neo—,uus—. —fobi [—i] — (e)n kartus kõige
uue vastu, —klassicism —en uusklassitsism.
—litisk [—it—] adj. neoliitiline, —log [—ag]
—en,—er neoloog, uuendaja; uue õpetuse
kuulutaja; keeleuuendaja. —logi [—gi] —(e)n
1. teol. uue õpetuse kuulutamine. 2. keel.
keeleuuendus.— logism—en,—er keel. neologism,
uudissõna, —plasma med. neoplasma,
kasva-ja.
neon [—ån] —et keem. neoon, —lampa neoon-
lamp. —rör päevavalguslamp.
nepotism —en nepotism, onupojapoliitika.
Neptun Neptunus. —us astr. Neptuun,
ner vt. ned. —e adv. ali, n. på gatan ali tänaval,
jag var n. vid bryggan ma olin ali sillal, han
är alldeles n. fig. ta on omadega täiesti läbi,
bygget ligger n. ehitus on pooleli jäänud,
nereid [—id] —en,—er müt. nereiid, merenümf.
neri|um —en,—er bot. oleander,
nerts v. nerz —en,—ar naarits; naaritsanahk,
nerts; naaritsanahast kasukas,
nerv —en,—er närv, erk; bot. leherood, han går
mig på n-erna ta käib mulle närvidele,
—attack närvilisushoog. —cell närvirakk,
—chock närvišokk. —droppar pl.
kampritil-gad. —feber med. tüfoidne palavik, tüüfus,
—ig adj., bot. roodne. —inflammation med.
närvipõletik. —klen adj., med.
neurasteeniline. —knippe närvipundar, han är ett enda n.
fig. ta on üks närvipundar, —knut anat.
när-visõlm, ganglion, —kollaps med.
närvikol-laps, —vapustus, —lidande 1. adj. part.
närvihaige. 2. —t subst. part. närvihaigus. —läkare
närviarst. —ositet [—ét] —en närvilisus,
—pirrande adj. part. närvikõditav. —prövande,
—påfrestande adj. part. närvesööv, —retning
fiüsiol. närvierutus. —ryckning närviline
tömblus. —sammanbrott närvivapustus,
—sjuk adj. närvihaige, —sjukdom
närvihaigus. —skakande adj. part. närvevapustav.
315
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
