Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - snylta ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
snylta/snöpa
upp korraldama, puhastama, korda seadma,
s. (till, upp) sig end korda tegema, oma
välimuse eest hoolitsema, —het —en puhtus,
korralikkus.
snylt|a1 intr. teiste kulul elama, parasiteerima.
—djur parasiit—, nugiloom. —gäst
kontvõõras. —rot bot. soomukas. —svamp bot.
nugiseen. —växt parasiit—, nugitaim. —ning
~en,~ar parasiteerimine.
snyt|a4 L tr. 1. nuuskama. 2. fam. varastama,
näppama. 3. fam. petma, tüssama. 4.
(snoppa), s-a ett ljus küünla tahiotsa lõikama. II.
refl. (endal) nina nuuskama. —e ~t,~n 1.
zool. pikk ja peenike nina. 2. fam. nina, koon,
nospel. —ning ~en,~ar nuuskamine.
snål adj. kitsi, ihne, ahne, en s. vind vinge, lõikav
tuul, s. på beröm kiitusega tagasihoidlik. —a1
intr., s. med, på ngt millegagi kokkuhoidlik
olema, millegagi kitsi olema, s. in på ngt
midagi säästma hakkama. —as1 dep., impers.
kitsi, ihne olema, det s. på alla håll igal pool
ihnutsetakse. —het —en kitsidus, ihnus. —jåp
—en,—ar, —jåp|er —ern,—ar, —jåp|a —an,—or
fam. kitsipung, ihnuskoi, ihnur, —måns,
—varg vt. eelm. —skjuts, åka (på) s. jänesena
sõitma; ennast tasuta sõidutada laskma,
snår —et,= padrik, tihnik, rägastik, põõsastik,
vid fems-et fig. kella viie paiku. —ig adj.
padrikuline, täis tihnikuid, —skog põõsastik,
padrik.
*snäck|a —an,—or 1. tigu; teokarp. 2. (ornament)
voluut. 3. vt. gräddsnipa. 4. anat. tigu. 5.
tehn. tigukruvi. —Qäder tehn. spiraalvedru.
—formig adj. teokujuline. —gång ~en,~ar
anat. teokanal. —hjul tehn. tiguratas. —hus
teokarp, —lik adj. teosarnane, tigujas. —linje
spiraaljoon. —skal teokarp, —växel tehn.
tiguülekanne.
2snäck|a —an,—or mer., aj. teat. purjelaev.
1 snäll— adj. kiir—, kiire, —press kiirpress.
—seglare kiirpurjetaja, —purjekas, —tåg
kiirrong, —tågsfart, med s. välkkiirelt.
2snäll adj. hea, lahke, armas, kena, sõnakuulelik,
teenistusvalmis, var s. oeh ge mig... palun
andke mulle..., gör det, är du s. ole nii
lahke (ja) tee seda. —het headus, lahkus,
snäpp|a —an,—or zool. tilder,
snärj —et 1. padrik, tihnik. 2. kal. loomus,
noodatäis. 3. kiire töö. —a2 tr. silmusega
püüdma; sisse mässima, ümber mähkima;
lõksu ajama, s. in sig end sisse mässima,
takerduma, —gräs, —måra bot. virn. —ig adj.
1. padrikuline, raskesti läbipääsetav. 2. fam.
keeruline, raske, tülikas, ett s-t jobb keeruline
töö.
snärp —et,= 1. bot. keeleke. 2. prääksumine. —|å
1. intr. prääksuma. 2. —an,—or jahind. jäme
haavel, —laddad adj. part. jämedate
haavlitega laetud.
snärt —en,—ar 1. piitsapiug. 2. piitsaplaks,
piit-sahoop. 3. torge, pilge. 4. hoog, hoogsus, —a1
tr., s. med piskan piitsaga plaksutama; fig.
torkima, pirni andma. —ig adj. plaksuv;
terav, torkav.
snärt|a —an,—or fam. noor tüdruk, plika.
snäs|a 1. —an,—or noomitus, peapesu. 2.2 tr.
ninna kargama, ette heitma, s-a av ngn kellelegi
lühidalt ja ebaviisakalt vastama, kedagi
järsult minema saatma, s-a till ngn kellelegi
ninna kargama. —ig adj. järsk, ebaviisakas,
upsakas.
snäv adj. kitsas, pingul oiev\fig. piiratud, napp;
ebasõbralik. —a1 intr. ja refl. kitsas olema,
—het —en kitsus; fig. ebasõbralikkus.
snö —n lumi, tala inte om den s. som föll i fjol
vanas, vana asja ei maksa meelde tuletada,
det som göm(me)s i s. kommer upp i tö vanas.
talve teod tulevad kevadel päevavalgele, —a1
intr., impers. lund sadama, s. igen kinni
sadama v. tuiskama, lund täis sadama,
lumega kattuma, s. in sisse sadama.
—betäckt adj. part. lumine, lumega kaetud,
—blandad adj. part. lumega segatud,
—blindhet lumepimestus. —boil lumepall,
—bollsbuske bot. koerõispuu, lodjapuu.
—bollschampinjon bot. liik šampinjone.
—bollskrig lumesõda, —bär bot. lumimari
(kuslapuuliik). —driva lumehang, —droppe
bot. lumikelluke, —fall lumesadu, —flinga
lumehelves. —fräs —en,—ar lumesahk. —fält
lumeväli, —lagendik, —fästning lumekindlus.
—glasögon pl. lumeprillid. —glopp lumelörts.
—gubbe lumememm, —höljd adj. part.
lumega kaetud, —ig adj. lumine, —kedja
lumekett. —modd lumelörts. —moln
lumepilv. —plog lumesahk. —raka
lumekoristusmasin. —ripa zool. rabakana,
—skata zool. kadakarästas. —skorpa
lumekoorik. — skott are lumerookija.
—skottning lumerookimine. —skovel lumelabidas,
—skred lumelaviin, —skydd lumetõke.
—slagg, —slask lumelörts. —smältning
lumesulamine. —sparv zool. lumetsiitsitaja,
hangelind, —staket lumevärav. —storm
lumetorm, lumetuisk. —tjocka paks
lumesadu, —täcke lumevaip, —vit adj.
lumivalge, Snövit rahval. Lumivalgeke, —yra
lumetuisk.
snöd adj. tühine, vilets, alatu, för s. vinnings
skull tühise kasu pärast.
snöp|a2 tr. lõikama, kohitsema. —ar|e —(e)n,=
kohitseja. —ing ~en,~ar kohitsetu,
kohimees, kastreeritu; ruun. —lig adj. håle,
vilets, häbistav, —ligen, —ligt adv. haledalt,
457
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
