- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
458

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - snöra ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

snöra/sol

häbistavalt.

snör|a2 tr. siduma, kinni nöörima; rõhut. abis.:
s-a till kinni nöörima, s-a upp lahti tegema,
s-a åt kokku tõmbama, s-a sig end kinni
nöörima, endal korsetti kinni nöörima.
—band nöörimispael, pihikupael. —e ~t,~n
nöör. —hål paelaauk, silm. —känga
nöör-saabas. —rak, —rät adj. nöörsirge. —sko
nöörking. —stump nöörijupp, —trissa tehn.
nöörirull, —hoidja,
snörp|a2 tr. ja intr. kokku tõmbama,
kort-sutama, s-a på munnen suud mossi ajama,
mossitama, s-a ihop kokku tõmbama;
hooletult kokku õmblema. —ig adj. upsakas;
kokkutõmmatud, —vad kal. liik nootasid.
snörvla1 intr. läbi nina rääkima, puristama,

ninaga lürpima.
snöt vt. snyta,
snö via1 intr., vt. snörvla,
so —n (pl. suggor) emis.
soaré —n,—er suaree, õhtune koosviibimine,

õhtune etendus,
sob|el [—å—] —eln,—lar zool. soobel;

sooblinahk. ~skinn sooblinahk.
sober [—å—] adj. tagasihoidlik, mõõdukas;
korralik.

social [—å—] adj. sotsiaalne, ühiskondlik,
—försäkring sotsiaalkindlustus, —grupp
ühiskonnaklass. —isera1 tr. sotsialiseerima,
kogu ühiskonna omandiks tegema, —ism
—en sotsialism, —ist —en,—er sotsialist.
—istisk adj. sotsialistlik, —minister
sotsiaalminister. —politik sotsiaalpoliitika,
—styrelsen sotsiaalküsimusi käsitlev
keskasutus, —vård sotsiaalhoolekanne,
sotsiaalhooldus,
societet [—å—] —en,—er kõrgem seltskond;
kirjanduslik v. teaduslik ühing, akadeemia.
—shus kuurhoone.
sociolog [—ag] —en,—er sotsioloog. —i [—1]
—(e)n sotsioloogia, ühiskonnaõpetus. —isk
adj. sotsioloogiline,
socionom [—åm] —en,—er sotsiaalinstituudi
lõpetanu.

sock [—å—] —en,—ar v. sock|a —an,—or sokk
(-ki).

sock el [—å—] —eln,—lar ehit. sokkel, alusplaat.
sock en —nen,—nar kihelkond, komma på s-nen
van. vaestemajja minema, külakorda käima
hakkama, ^allmänning ühiskarjamaa. ~bo
kihelkonna elanik. ~bud õpetaja kutsumine
haige juurde. ~gång van. külakäik. ~ombud
kihelkonna volinik,
sock|er [—å—] —ret 1. suhkur. 2. suhkruhaigus.
~bagare van. kondiiter. ~beta suhkrupeet.
~bit suhkrutükk. ~bruk suhkruvabrik.
~bröd suhkrusai. ~dricka sidrunisooda.

~gris martsipan; (smeknamn) silmatera;
suhkrut armastav inimene. ~gryn
suhkrutera; silmatera. ~halt suhkrusisaldus.
~kaka keed. munakeeks. ~kokare
suhkrukeetja. ~lag suhkrusiirup. ~lönn bot.
suhkruvaher. ~lösning suhkrulahus. ~palm
bot. suhkrupalm. ~plantage
suhkrurooistan-dik. ~pulla 1. suhkrutera. 2. (smeknamn)
silmatera. ~rik adj. suhkrurikas. ~rot bot.
mustjuur. ~rör suhkru(pilli)roog. ~saltad
adj. part. suhkruga soolatud. ~sjuk adj.
suhkruhaige. ~sjuka suhkruhaigus. ~skål
suhkrutoos. ~topp suhkrupea. ~ärt bot.
suhkruhernes. —ra1 tr. suhkurdama; s. sig
suhkrustuma. —rig adj. suhkrune; fig.
lipitsev.

soda —n sooda, —lut soodaleelis. —ört bot.
okasmalts.

sodomi [—1] — (e)n med. sodoomia,
loomapilastus. —t —en,—er med. sodomiit,
loomapilastaja. —teri [—1] —(e)t med.
sodoomia.

soff|a [—å—] —an,—or sohva, —hörn sohvanurk.
—kudde sohvapadi. —liggare logeleja,
laiskvorst, —lock sohvakaas, ligga på s-et
laisklema,
soffit [—it] —en,—er teatr. sofitt.
sofis|m ~en,~er sofism, —t ~en,~er sofist,

targutaja, —tisk adj. sofistlik,
soignerad [—oanjé—] adj. part. hästi hoitud,
soja [—å—] —n bot. soja. —böna sojauba, —kaka

põll. sojakook.
sokratisk adj. sokraatiline.
sol —en,—ar päike, i s-en päikese käes, gå upp
som en s. och ned som en pannakaka suurelt
algamaja haledalt lõpetama, kräva en plats i
s-en kõrgemat kohta nõudma, —a1 I. tr.
päevitama, päikese kätte panema. II. refl.
end päevitama, päikese käes lamama, —båd
päikesevann. —bada1 intr. päikesevanni
võtma. —badd päikesekõrvetus, —lõõm, —lõõsk,
—belyst adj. part. päikesepaisteline,
päikesepaistes olev. —bländad adj. part.
päikesest pimestatud, —bränd adj. part.
päevitunud, —bränna —n päevitus, —dag
päikesepaisteline päev. —dygn astr.
päikeseööpäev. —dyrkan
päikesekummardamine. —fjäder lehvik. — fjäder(s)formig
adj. lehvikukujuline. — fjäder(s)palm bot.
lehvikpalm. —fläck paikeseplekk;
päikesepaisteline koht. —förmörkelse
päikesevarjutus. —gass päikeselõõsk,
—glasögon päikeseprillid, —glimt päikesekiir,
—grand päikesetera. —gud päikesejumal,
—gård astr. päikesetara, —sapp. —ig adj.
päikesepaisteline, —katt valgusrefleks. —klar
adj. päevselge, ilmne; pilvitu, —kurva raudt.

458

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0490.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free