Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - G - gelangen ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gelängen
gelängen vi (s) jõudma, sattuma; der
Brief ist nicht in seine H’ände
gelängt kiri ei jõudnud temani
gelassen rahulik, külmavereline;
rahulikult, külmavereliselt
Gelässenheit f ~ rahulikkus, külma-
verelisus
Gelatine [^e ..] f ~ želatiin
gel’äufig hästi tuntud; sorav, ladus;
das ist mir ~ see on mulle hästi
tuntud; in ~em Russisch soravas
vene keeles; soravalt, vabalt
gelaunt: gut (schlecht) ~ sein heas
(halvas) tujus olema
gelb kollane; ~ werden kolletuma
gelblich kollakas
Gelbsucht f ~ med. kollatõbi
Geld n ~(e)s, ~er raha; bei ~e sein
palju raha omama; bäres ~
sularaha; zu ~ kommen rikastuma
Geldstück n ~(e)s, ~e münt,
metallraha
Geldumlauf m ~(e)s, .. läufe,
Geldumsatz m ~es, .. sätze
raharinglus
Gelee [^e’le:] n ~s, ~s želee,
tarre-tis
gelegen (kuskil) asetsev; sobiv,
kohane; ein im Wälde ~es Geh’öft
metsas asuv talu; zu ~er Zeit
sobival ajal; daran ist mir nichts ~ see
ei ole mulle tähtis; parajal ajal;
kommen wir ~? kas meie ei sega?:
vt. liegen
Gelegenheit f ~, ~en juhus, soodus
juhtum; puhk; eine ~ ergreifen
juhust kasutama; die ~ beim Schöpfe
fässen pilti, juhust kasutama; bei
dieser ~ sel puhul
gelegentlich juhuslik: juhuslikult;
puhul
gelehrig taibukas, meeleldi õppiv
Gelehrsamkeit f ~ õpetatus,
eruditsioon
Gelehrte m, f ~n, ~n õpetlane; ein
~r von Ruf nimekas õpetlane
Geleise n ~s, ~ rööbastik:
vankriröö-bas; ein totes ~ tupik; er ist aus
dem ~ gekommen pilti, ta on
rööpast (tasakaalust) väljas
geleiten vt (kaitsesalgana) saatma,
eskortima; saatjaks olema
Gelenk n ~(e)s, ~e liiges; tehn.
šarniir
gelenkig painduv, nõtke
Geliebte m, f ~n, ~n armastatu;
armuke ,
geliehen vt. leihen
gelind(e) pehme, mahe, leebe; leebelt
gelingen (geläng, gelungen) vi (s)
(D) ja vimp õnnestuma
Gelingen n ~s õnnestumine, edu
gelitten vt. leiden
gellend läbilõikav, kriiskav;
läbilõikavalt, kriiskavalt
geloben vt (pühalikult) tõotama
gelogen vt. l ügen
gelt? eks?, eks ole (ju)?, kas pole nii?
gelten (galt, gegolten) vi kehtima;
väärt olema; er gilt für dumm teda
peetakse rumalaks; dieser Vorwurf
gilt dir see etteheide käib sinu
kohta; was gilt die Wette? mille peale
veame kihla?; es gilt zu (schreiben)
on vaja (kirjutada); sein Wort gilt
etwas tema sõnal on kaalu; 1 Rübel
gilt 100 Kopeken 1 rubla on 100
kopikat; das lasse ich ~ ma nõustun
sellega, mul pole selle vastu
midagi; es gilt! olgu!, hüva!
geltend kehtiv; seine Rechte ~
mächen oma õigusi maksma panema
Geltung f ~, ~en kehtivus; väärtus;
zur ~ bringen maksma panema;
esile tõstma; zur ~ kommen
maksvusele pääsema; äußer ~ sein kehtetu
olema
gelungen õnnestunud, kordaläinud; vt.
gelingen
gel’üsten: es gel’üstet ihn (nach D)
ta himustab v. ihaldab (midagi)
Gemäch n ~(e)s, "er tuba, ruum
gem’ächlich mugav, hubane: rahulik,
pikaldane; der ~e ’Alte rahulik ja
pikaldane vanake; kiirustamata
Gemächlichkeit f ~ mugavus;
rahulikkus, aeglus
Gemähl m ~(e)s, ~e abikaasa (mees)
Gemahlin f ~, ~nen abikaasa (naine)
Gem’älde n ~s, ~ maal
gemäß (D) (millegi) kohaselt,
(millegi) järgi; ~ ’Abschnitt 2 2. lõigu
kohaselt; dem Befehl ~ käsu järgi
gem’äßigt mõõdukas; paras; der ~e
G’ürtel geogr. parasvööde
gemein lihtne, tavaline: alatu; labane;
ühine; er hat vieles mit seinem Väter
~ tal on oma isaga palju ühist
Gemeinde f ~, ~n kogukond; kogudus
gemeinfaßlich üldarusaadav,
populaarne; populaarselt
gemeingefährlich ühiskonnale ohtlik
Gemeingut n ~(e)s ühiskondlik vara;
ühisvara
Gemeinheit f ~, ~en alatus, nurjatus
gemeinhin harilikult, tavaliselt
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
