Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
SIINA
I
Laevakell helises ja kohin laevaruumis läks suuremaks.
Paksud mustad suitsutombud tõusid suitsenud, tahapoole
surutud laevakorstnast välja, mis tumedalt mürises ja mille kohal
ka õhk värises, sest et vägev, uinuv aurujõud, mis selle
vaikiva, musta avause all elutses, oma võimu avaldama hakkas.
Mustav laevakeha seisis liikumatult ja ta oli kui
hiigel-elukas köitega sadamasilla külge kinnitatud. Selle määratu
keha ümmargused aknad paistsid kui unised silmad, mis
vaikides vaatavad ja midagi ei räägi.
Laeva kajutites valitses vaikus. Suurem osa reisijaid
vaatasid ülalt vaatesillalt laeva tühjendamist pealt. Mõni tegi oma
tähenduse ja avaldas seda oma tuttavale. Teine vaatas tummalt
ja nürilt linna poole, kuna kolmas selga laeva-võre najale
toetas ja kõige suurema rahuga paberossisuitsu suust välja
puhus, ühe sõnaga: igaühel oli enesega tegemist, aga see
tegevus oli närtsinud ja rõhuv, sest juunikuu soojus avaldas
oma täielisi mõju reisijate peale. Ainult keegi Astrahani
kaupmees jõi klaas klaasi järele kuuma teed, et kuumuse läbi
palavust eemale tõrjuda.
Sellevastu ei tuntud sadamasillal ja laevaruumi avause
juures rahu, ehk seal küll seesama kõrvetav palavus valitses.
Kaldalt olid laevale laudadest ülekäigu-teed tõmmatud ja
neid mööda käisid värisevate põlvedega, määratuid pakkisid
kandes, nagu sipelgad, pakikandjad. Nende punased
määrdunud särgid olid tolmukorraga kaetud ja mitmest kohast katki.
Mõnel oli see rinna pealt lahti, kust päevitanud, higine ja kar-
60
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
