Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Kohe tõusis laeval suur segadus. Kapten ronis vaatesillale.
Reisijad tungisid müksatust tundes vihmast hoolimata välja
vaatama, kas ehk õnnetust ei ole juhtunud.
Madrused haarasid pika palgi kätte ja hakkasid selle abil
laevanina liivast lahti kangutama. Kära tõusis suuremaks,
kajasid vandesõnad, aga asjata — veevool surus laeva ikka
kõvemini liivasse.
«Lootsik vette! Ja ankur sisse!" komandas keegi, ja kohe
jäeti palgiga puurimise katse järele ning tõtati laeva tüüri
juurde lootsikut vette laskma. Varsti oli lootsik lainetes, ankur
sees, ja mitu tugevat kätt sõudsid lootsiku vastuvett üles,
kuhu ankur sisse heideti. Nüüd hakati laevalael ankruketti
võlli ümber pöörama ja selle abil laeva liivast lahti
kangutama, aga asjata. Mitu madrust pöörasid võlli hoobade abil
ja komistasid sellejuures libedal põrandal, mille vihm oli
märjaks teinud. Korraga kukkus keegi madrus köie keerme otsa
ja kehata vandesõna tuli kuuldavale.
„Mis te vahite siin!" hüüdis keegi neljanda klassi
reisijatele. „Tulge, aidake vanduda, ehk läheb siis paremini!". . .
Aga laev ei pannud seda tähele, ta seisis vagusi nagu mudasse
vajunud lehm, kes kõik väljapääsemise katsed ära on teinud
ja nüüd vagusi, uniste, paluvate silmadega ümber vaatab ja
päästmist ootab.
Selle aja sees oli öö kätte jõudnud. Möödasõitvate
aurulaevade mastides hiilgasid tuled ja valgustasid virvendavaid
laineid. Nähes, et väljapääsemine oma abil võimatu on, pandi
vile hüüdma ja tõmmati hädatuled mastidesse ...
Ma keerasin laevale tagasi, laskusin pingile ja hakkasin
laua ümber istuvate teejoojate jutustamist kuulama.
„Kuhu kaupmees oma nina pistab, seal rikub ta kõik ära,"
hüüdis teravaks lõigatud pruuni habemega mees, kelle mütsi
ees olev tärn, ankur ja kirves tunnistasid, et rääkija ameti
poolest insener oli. „Kaupmehed ehitavad laevu, ajavad
reisijad laevade peal kraamiga ühte ruumi ja rõhuvad hinnad alla.
See pole muud kui sea temp ... Ei võta endale osavaid
laevade juhtijaid, kes erihariduse on saanud, vaid võtavad
niisuguseid, keda aga kätte saavad ja kes odavalt teenivad. Ega
sellepärast ime ei ole, et nüüd liival istume. See, kes mineval
64
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
