Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
preili mu tunnistusel ühe numbri vähemaks, nimelt
sellepärast, et ma tema vastu jäme olla olnud. Klassipreili hakkas
mind sellest silmapilgust saadik põlgama ja kallas oma sappi
igal pool, kus ta võis, mu vastu välja. Ta rääkis kooli
eestseisjanna juures mu peale tühje jutte ja luuletas kõiksuguseid
hal-busi. Korra teretas keegi gümnaasiumiõpilane, keda meie
pidudele tantsima oli kutsutud, mind jalutuskäigul. Seda nägi
meie klassipreili ja kohe peale jalutuskäiku võttis ta mind
käsile:
„Kes see oli, keda teie nõnda õrnalt teretasite?"
„õigust ütelda, ma ei tea! Keegi tuttav," vastasin ma.
„Tuttav? Kes ta on? Kus teie temaga tuttavaks saite? Kas
pidul?" ... Ja nii läks edasi!...
Teisel päeval peale õppetunde kutsuti mind kooli
eestseisjanna juurde, ja meie Maria Mihhailovna, kes kõikide vastu
„hea ja armas" oli, luges mulle ette valju epistli:
„Teie ärge unustage, kus te õpite. Õppeasutus, milles teil
au on olla, ei salli niisuguseid kergemeelseid tütarlapsi!"
Ma ei julgenud ametlikule ja valjule koolivalitsejannale
vastu kõnelda, ehk seda küll oleks pidanud tegema!
Valitsejanna sõnadest sain ma aru, et klassipreili mu peale valetanud
oli. Gümnaasiumi-õpilasest oli ta junkru teinud ja teretuse
asemel olin ma käemusu saatnud.
„Missugune alatus," kähises eestseisjanna.
«Möödaminejatele saadate teie käemususid. Et seda enam ette ei tohi tulla!"
Jumal tule appi, missugune alatus! Mul polnud tuttavaid,
niisama ei liikunud mu peas mingisuguseid romaane. Mul oli
mõttes nõnda pea kui võimalik gümnaasium ära lõpetada ja
kuhugi kõrgemasse õppeasutusse minna, et seal oma
kogutud teadmiste läbi ühiskonnale kasulik olla.
Igal pool, kus aga võimalik, püüdis klassipreili mind
haavata. Ta rääkis teiste koolilaste ees, et mina kooliõpetajatega
edvistavat, ja ütles korra kõikide kuuldes: „See oleks parem`,
kui te kohe nende kaela langeksite!" .. . Teised tütarlapsed
pistsid kihinal naerma, kuna maailm minu silmade ees pimedaks
läks. Mul polnud ühtegi hinge, kellele oma südant oleksin
välja puistanud ja kellelt ma trööstisõnu oleksin leidnud. Ma
olin üksinda! Sest ajast saadik, kui mu onu mu sünnipai-
69
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
