Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nõndakaua teenisin, kuni gümnaasiumi lõppeksami äxa tegin.
Ma mõtlesin kooliõpetajannaks hakata, aga Travinini õder
kes Peterburis naiste arstiteadusinstituuti sisse ei pääsenud,
andis mulle nõu, et temaga ühes välismaale sõita arstiteadust
õppima. Tema vend mõjus sedavõrd semstvo-valitsusele, et
mulle õppimiseks iga aasta 400 rubla abiraha anti. ühtlasi
tehti ka tingimuseks, et ma pärast õppimist 5 aastat semstvo
teenistuses pean olema.
Kuigi küll see abiraha väike oli, tegi ta mulle võimalikuks
oma ammuigatsetud eesmärgi poole tõtata.
Õnneliku tundmusega, nagu oleksin ma pilvedele tõstetud,
kus mu iga soov täide võib minna, kui mul aga selleks soovi
on, sõitsin ma vaba Šveitsi pinnale, mis mulle ilma
mingisuguse takistuseta ülikooli uksed avas ja mind mu
ammuigatsetud eesmärgile juhtis .. ."
„Kuidas teil seal läks?"
„Mis ta siis läks — vaevast viisi. Ei oska esiteks saksa
keelt, kõik on kallis, raha vähe. Ma võtsin endale väikese
toa ja tegin kõik ise: pesin pesu, pidasin kambri korras,
kütsin ahju, ja vahel olin päevade kaupa külma käes ja
näljas. Puud on seal kole kallid. Aga kas teate," ütles ta oma
hiilgavaid silmi üles tõstes ja õrn punahelk lehvis üle tema
näo, „ma tegin ühe talve jooksul kakskümmend kaheksa
kee-miakatset ära!" ...
Sellest ütlusest kõlas võiduhõiskamine, mis kõik
viletsused ära varjas ja neile niisuguse kuju andis, nagu oleks neid
siis tingimata tarvis, kui inimene püüab midagi kõrgemat
kätte saada. Sest sagedasti karastab puudus inimese
tahtejõu terase sarnaseks ja viletsuse läbi õpib inimene head ja
kurja selgesti tundma.
Ma vaatasin seda õrna lihtsat kuju, ta armast nägu ja
elavaid silmi, mis tumeda läikega paistsid... Kui palju oli
see õrn loomus kannatanud ja kui palju oli tal tahtejõudu
ning edasipüüdmist! Ta talutati kuristiku kaldale, kust ta ära
pääses ja uut rada käima hakkas. Okkaline oli uus rada, aga
ta sai käidud, kuni sihile jõuti. Mitte uhkuse, mitte alpuse
või mõne muu kunstliku pöörangu läbi aetud, et endale
seltskonnas paremat paika võita ja ennast imetleda lasta, ei
73
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
