Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Üks nendest
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Pilt tuletas Kahlile ta üliõpilasaega meelde. Ta oli
mitme-karvalise lindiga ümber piiratud ja selle peale ristis mõõgad
ning mitmekarvaline fnüts seatud.
Pilt kujutas salka mehi, kellel kõikidel värvimütsid peas
ja mõõgad peos olid. ühel suure habemega pastori sarnasel
mehel oli suur sõnnisarv käes. Kogu see pildil olev meestesalk
oli maalimisvääriliselt korratus olekus üles võetud. Mõned
seisid, mõned istusid ja mõned olid küljeli maas. Seal oli noori
ja vanu, suuri ja väikesi, ühel üks ja teisel teine asi käes,
et millegi asja läbi oma isikule isesugust värvi anda. Selle
meestesalga selja taga seisis suur lipp, mille voltide vahelt
hõbedaga trükitud sõnad välja paistsid.
Suure pildi kõrval ja allpool olid mitu väiksemat pilti
üles seatud, mille peal purjus üliõpilased õllekorvide otsas
istusid. Ka Kahl paistis nende hulgas olevat.
Need pildid puutusid igaühele silmi, kes Kahli juurde tulid,
ja mõjusid mitmesugusel viisil vaatajate peale. Neid pilte
vaatasid talupojad ja ei tulnud mingisugusele otsusele. Neile
näis arusaamata olema, mispärast targad inimesed endile
mit-mekarvalised mütsid pähe panevad, endid purju joovad ja siis
päevapildina üles lasevad võtta... Nad mõtlesid ja mõtlesid
ning ei uskunud sugugi, et need joobnud härrad talupoegade
pojad on. Ainult ühekorra oli peakohtumees, kes ka Kahli
juures käis, lausunud: „Mis see meisse puutub — sakste asi
käib laialt..."
Koguni teistsugust arvamust said pildid siis kuulda, kui
dr. Kahli sõbrad neid vaatlesid.
„See on nüüd seal ja seal kirikhärraks, see on seal ja seal
arstiks, see on selles ja selles linnas advokaadiks, ülemaks
talurahva-kohtunikuks, ülemkooliõpetajaks ja notaariuseks,"
seletas Kahl rõõmust hiilgavad silmil. — „Aga kas tunnete,
kes see on ..."
„Kes ei peaks nüüd teid tundma," vastasid sõbrad, ja Kahl
naeratas heal meelel.
Ja kaua vaatasid dr. Kahli sõbrad neid tähtsaid mehi, neid
esimesi õisi, mis kehvast Eesti pinnast olid tärganud ja rohket
vilja tõotasid kanda. Noored mehed õhkasid ja preilid hoidsid
hinge kinni pidades oma õhkamist tagasi, et nende südamesala-
77
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
