Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Üks nendest
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kastis kaljaga märjaks ja sidus poisile ümber pea, aga ei näi
aitama. Eks teie, tohtrihärra, ikka tea, mis tal on, — kui
tuleksite ..."
Kahl jäi mõttesse.
„Ei tea, kas on häda nõnda suur, kui nad arvavad."
„Teadsid, et sa siin oled, ja sellepärast tulid su järele. Eks
sa homme hommiku lähe," ütles Elsa Kahlile paluval toonil
ja vaatas nii südamlikul, nii äraseletatud pilgul ta otsa.
Kahli olek oli kriitiline. „Mine nüüd külmaga läbi lume üle
versta sinna, ja ei tea, kas poisil ongi midagi suurt häda —
ainult vahest kõhuvalu, mis üle võib minna. Inimesed ju nii
arusaamatud. Kui kuhugi sammu teed, kohe on nad su kannul,"
mõtles Kahl ja kortsutas kulmusid.
Elsa näis Kahli võitlusest aru saavat ja ta aitas
naiste-rahvaliku osavusega kõrvalt: „Tohtrihärra arvab, et see haigus
vist raske ei ole, ta tuleb homme hommiku vara, aga õige
vara, teda vaatama ja kirjutab talle rohtu."
„Kus ta ütleb omal valutavat ja kas ta valjusti kaebab?"
„Pea on tal palav ja kaebab seest valutama. Kõik kohad
olla haiged ja süüa ei taha sugugi."
„See on külmetamisest tulnud, see ei ole kardetav, ta läheb
mööda. Ma tulen homme hommiku vara teda vaatama, kuidas
haigusega lugu on," lausus Kahl ennast trööstides, ja neli
silma vaatasid tänulikult ta peale. — Elsal, et Kahl tema seltsi
jäi, Kaiel, et tohtrihärra nii osavõtlik ja lahke oli...
„Marie, andke Reinu perenaisele klaas veini ja saia.
Tohtrihärra tuleb homme vara ja kirjutab rohtu," sõnas Elsa-preili
Marie ja Kaie poole pöördudes, ja läks Kahli seltsis saali, kust
rõõmsad muusikahelid neile vastu kõlasid.
„Tänan väga, kulla preili, ja tohtrihärra. Küll olete aga
helded ja lahked," sõnas Kai sügavasti kummardades
noorpaarile järele.
Saalis oli tants lahti pääsenud; kergelt kui lennates liikusid
paarid libedal põrandal Strauss’i valtseri järele. Kahlil tuli
õnnelik joovastus peale. Ta tegi kummarduse preili Elsa ees —
ja varsti keerles ta tantsijate ringis. Unustatud oli haige
poisikene, unustatud üliõpilasaegsed tõotused. Ta tundis sooja,
pehmet olevust oma käte vahel, tundis selle kuuma hinge-
88
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
