Full resolution (JPEG)
- On this page / på denna sida
- Villem Buk
- Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kompsu — sääl om rohu ja kõiksugutse tohtre-riista sisen.
Tohtreärrä, tohtreärrä, muud midägi!"
Mõned lapsed ei olnud selle seletusega rahul, hakkasid
vastu vaidlema ja küsisid vanematelt inimestelt.
Mõnest hurtsikust aga ilmusid naisterahvad ja astusid
sõitjale järele.
*
Maie hurtsik on täis naisi ja lapsi -— täis mitukahinat ja
õhkamist. Hingekarjane astub sisse, annab kõigile teretuseks
kätt, asub voodi ette ja hakkab haigega rääkima. See ei räägi,
ei liiguta suudki.
Maie rind tõuseb ja vajub tasase rabinaga, kuna
vahetevahel sealt tumedat korisemist kuuldavale tuleb. Iga kord, kui
see korisemine tõuseb, hakkab ema südantlõhestavalt luksuma
ning tema järel lapsed.
Hingekarjane ruttab. Ta tõstab oma käekoti lauale, võtab
sealt ametikuue, veini, leiva, karika ja raamatu. See kõik
läheb ruttu. Juba on salm lauldud ja sõnad loetud. Külanaised
võtavad haige istukile ja talle antakse jumalaarmu.
Toas valitseb surmavaikus.
„Opetajaärrä!" algab Jaan vaidleval toonil. „Tallest tilgast
•ei saa kül midägi abi. Ku sa iks annad, sis anna, nii et saab!"
Keegi leinajatest ei märganud Jaani keelata ja ta võis
vabalt manitseda.
Püha talitus on tehtud ja hingekarjane hingab kergemalt.
Haige ei sure nüüd ilma õndsakstegeva sakramendita, tema
hing ei lahku maailmast abita. Kristlik kogudus on Maie vastu
oma kohused täitnud.
„Jah," lausub kirikuõpetaja oma käsikotti korraldades, „kui
jummal tahab tedä sestsinatsest hädaorust henne manu
tai-vade võtta, sis meie ei või ütski teda parembide avitada. Ärge
leinake, armsa henge, vaid pallelge tema henge iist jummalat:
sinu püha tahtmine sündigu kui taivan, niida ka maa pääl!"
Selle peale lehvis jälle pühalik vaikus läbi toa ja keegi
muu ei tahtnud teda rikkuda kui Jaan.
„Opetajaärrä!" lausub ta etteheitvalt, „egas me toda ei
palle, et tä ärä kooles. Me palleme iks, et jummal teda ellu
119
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023
(aronsson)
(download)
<< Previous
Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0121.html
