- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
129

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kraav

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

mis siis nüüd maa korda läheb ... Nemad elasid ja olid... Aga
nüüd on kord meie käes. Olgu ta mõisa ehk talu maa ...
Kroonu võib kõik, kroonu teeb kõik!"

Perenaine oli kirikust koju tulnud ja kahtlasi sõnumeid
toonud: Luvvaküla popside päevad olevat loetud. Nad aetakse
minema, sest soo on juba kuiv.

Juhan oli niisugustest asjadest juba varem kuulnud ja
rääkinud. Nüüd tuli ta tuppa, et isaga tõsist nõu pidada.

„Tross vankrile!" ütleb Juhan. „Hurtsik ongi juba
lagunenud, laut ilma katuseta. Mis me siin endid veel vaevame,
ülesütlemine on niikuinii ligidal."

Hendrik ei tahtnud sellest kuuldagi. Ta oli oma plaani
juures kindel ega võinud, ei suutnud mõteldagi, et ta ka kunagi
oma kodukohast peaks lahkuma. Mõrult ütles ta Juhanile:

„Ma näen, et sina minna tahad ja minema pead. Aga ütle
siis, kuhu peaksin mina minema?"

„Me läheme linna."

„Linna! Kuidas elan mina linnas!? Kuule ometi. Siin kasvab
sammaltki. Aga kiviuulitsa peal! Ja kuhu peaksime seal
kartulid maha panema?"

„Isa, pole parata midagi. Sa hakkad majahoidjaks, mina
lähen vabrikusse tööle."

Vanamees raputas pead, äigas käega üle otsaesise ja heitis
kahetseva pilgu Juhanile.

„Poeg, vabrikuelu on soldatielu! Vangikord on see! Eks sa
näe, kuidas Vaku alevis vabrikutöölistega lugu on."

„Pole nüüd seal nii väga karta midagi. Või kuhu sa hingega
ikka lähed. Ega paradiis vaestele kusagil lahti ole."

„Kuule, poeg! Minu ..."

Peremees astus tuppa. Hendrik võttis „tervise" vastu ja
jätkas siis oma lauset:

„Minule maa, sinule linn."

„Jah!" lausus peremees jutu sekka. „Eks need nooremad
tiku kõik ikka linna poole... Aga mina arvan, et teil kõigil
oleks maal tööd ja leiba küllalt."

Neid ja sarnaseid arvamusi avaldades kulutas peremees
veel mõne lause. Aga tal oli „aega vähe", sellepärast juhtis ta
jutu asja juurde.

9 Eesti proletaarne kirjandus

129

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0131.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free