Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vad lootused, kannatused ja kõiksugu võimetusetunded.
Kesk-sein, s. o. 5—7 jala kõrgused punktid, on pealiskaudse
päeva-kirjanduse koht; see on vangi-ajakirjandus, kust teateid saab,
kes ligemal ajal vangimajasse tulnud või siit lahkunud, kunas
kinni võetud, kus ja mispärast...
Keskseinast laeni täidavad kõiki kohti revolutsioonilised
laused ja salmid; neid on iseäranis rohkesti akende ümber.
Teiste sõnadega võiks seinakirjade ja joonistuste kohta
umbes järgmist ütelda:
üks osa vange — haiged ja nõrgad — kirjutab ja maalib
põrandal roomates; põlvitades valab ta oma hinge
kiviraama-tusse.
Teised, kes endi kannatuste pärast ei nuta ega
lootuse-tiibadel ei ratsuta, kirjutavad lihtsalt seistes. Need on
inimesed, kes kätel raudu kandes umbes samasuguste ükskõiksete
tundmustega elavad kui puid raiudes või süsi kaevates: „ilma
tööta elatakse ju ka, aga mina pean töötama; ning kui ma
puid ei raiuks, siis peaksin ma kingi õmblema ... olgu siis
pealegi — ma raiun puid."
Vangid, kes kannatuste pärast ei kannata ega lootuste
pärast ei looda, kirjutavad kusagil lae all või akna peal
rippudes ja nende kirjad näitavad, nagu oleksid need inimesed
igal ajal valmis võllas rippuma või vastu kaljut lendama.
„ ... Siin on rauad; mina neid murda ei jaksa; kuid tarvis on
nende külge põrutada, roostet maha poetada, et neid uus
rooste jõudsamalt sööks ..." Ja ta põrkab vastu raudu. — Siin
on vang vabaduse pärast. Siin elab vabaduse suurustamine ja
valguse uhkus, siin läheb igapäevane inimese-sõnaraamat segi.
Hauavaikus muutub piksemüristamiseks ja kus ainult
pimedust tuntakse, — räägitakse valgusele valgusest.
Niipalju kirjandusest.
Maalikunst on vähem edenenud. Tõsiselt maalivad ja
joonistavad. ainult need vangid, kes lugeda ega kirjutada ei
mõista, kus nad siis teisi endi piltide juurde teksti lasevad
kirjutada. Niisugused maalikunstnikud võtavad, nagu näib,
endi ained sellest, mis nad lapsepõlves vanematelt õppinud
või kirikus kuulnud. Ajalugu ja kirjandus on nendele
tundmata, ja sellepärast võetakse muinasjuttudest, mis vangile
144
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
