Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Luuletusi ja lühipalu proletaarse ajakirjanduse veergudelt - Read Vabadusele. H. Sõmer
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
paha ja ving, kui tuled sina, mu vabadus! Ei muud ma
nõudagi taha, kui sind, kes tood hingesse elutuld!
Ma ootasin sind... Ja pakitses rind nii rahutult, haigelt . . .
Sa tõotasid aidata mind, mu vabadus!
Sel ööl nägin kohutavat und, et olid kõik kohad nii valged
kui sadanud lund, jäälilled, need hiilgasid klaasil kui ilustus
peeniksel vaasil. ..
Ja keset surma ja külmust siis juhtusin nägema sind — kelle
pärast elavalt pakitses rind, mu vabadus!
Kui kooljas, nii hirmus sa olid: vööl vikat, kui kondine
surm, keda kartis kõik nurm ... Su hävitav samm — ja kadus
kõik ramm–:–
Ei, ei! Ma ärkasin viimati üles ja märkasin ennast kesk
vangikoda pimedat... Veel seisis meeles see terav vikat ja
oda, mis kandis mu vabadus kaasas.
Ei, ei! Sind ei ihaldanud ma, sind, vabadust, selliselt
oodata . . . Veel hüüan ja nutan, veel püüan ja ruttan ja otsin
õiget päästjat — õiget vabadust!
Veel mäletan karmi vabadust, veel mäletan petvat
vabadust –
Vabadust, kes tegi köidikud valla enese
eel, ja tuli kui hävitav hall sügiseööl!
3. Hümn
Kui maad veel kattis pime orjaöö, ja eemalt vähe paistis
koiduvöö ...
Siis sind, oh Püha Vabadus, me igatsesime ja ootsime, me
vabaks saada püüdsime ja lootsime.
Kui orjaöö . .. Siis paistis helkiv koit, ja punetas ju
taevakaarel hele loit.
Kui algas orjahommik — kõlisesid rauad, ja nagu avanesid
häbihauad.
Meil voolas palju kallist vennaverd, meis kohas palju
igat-susemerd —
268
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
