Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
line klass, nagu seda on proletariaat, siis pidid ka kirjanduses kajastuma
selle klassi taotlused ja ideed, pidi kajastuma töölisklassi võitlus
kapitalistide vastu. Töölisklassi hääl hakkab 90-ndail aastail kõlama arenevas
proletaarses kirjanduses, eriti luules.
Sotsialismi ideed valdasid vene luulet õieti juba sotsialismi
töölisliikumisega ühendamise algul. On teateid, et juba 1885. a. oli kavas
„Töölau-lude"-nimelise kogumiku väljaandmine propaganda eesmärgil tööliste
keskel. Kogumik aga ei saanud ilmuda. On säilinud ainult mõningad
korrektuurpoognad ja Plehhanovi kirjutatud eessõna. Pöördudes tööliste-lugejate
poole, Plehhanov kirjutas kogumiku eessõnas, et igal ühiskondlikul klassil
on oma kirjandus, «millesse ta paneb oma erilise sisu" ja et
töölisklas-silgi „peavad olema oma laulud, oma luuletused", milles töölised peavad
otsima „oma mure, oma lootuste ja püüdluste" väljendust.
Juba 80-ndail aastail hakkas oma töid trükis avaldama töölispoeet
Netšajev, üks vene proletaarse luule rajajaid. Netšajev oli klaasitööline.
Ta hakkas varsti kirjutama luuletusi klaasitehase administratsiooni vastu.
Töölistemaatika, tööliskeskkond kajastusid juba Netšajevi loomingulise tee
algul, kuid kandsid veel osalt väikekodanliku mõju pitserit. Kuid kasvades
koos töölisklassi revolutsioonilise kasvuga asendus see proletaarse
teadlikkusega. 1890. a. loodud pikemas luuletuses „Töötatööline" poeet lausub:
riOÄ HIX)M BeKOBUX CKOpÖSH,
OÖBeHH BHXpHMH HeB3I`OÄbI,
51 xcaÄÄaji JiHUib oähoh cboÖoäu
ZIjis Bcex yHHxeHHbix jiiOÄeft,
Mtoö CKB03b äaBechi lepHbix ryn
H h3m ÖJiecHyji oxpaabi jiyq.
(Sajandeid kestnud kurbuse ikke all viibides,
kannatuste tuulte kearises,.
janunesin üksnes vabadust
kõigile alandatud inimestele,
et läbi mustade pilvede katte
helgiks ka meile rõõmukiir.)
Uus etapp vene revolutsioonilise luule ajaloos algab seoses massilise
agitatsiooni arendamisega töölisklassi hulgas. Gorki loob „Laulu
Jahikullist" (1895), saavad tuttavaks „Varšavjanka", .Julgesti, vennad, nüüd
tööle" jt. Kržižanovski, tuntud laulu „Varšavjanka" autor, ütleb: „Minu
revolutsioonilised laulud olid, mõistagi, seotud revolutsioonilise
sotsiaaldemokraatiaga, sooviga sisendada proletariaadi ridadesse lauluga
võitlus-ideed." Ta märgib veel, et .... need laulud olid seotud meie vaadetega
massilisele agitatsioonile".
Kržižanovski laulud on loodud vanglas, kus autor oli leninliku
„Võitlus-liidu" tööst osavõtu pärast.
271
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
