Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Asumiselt pääses kirjanik 1917. a Ta tuleb tööle taas ilmuma hakanud
bolševistliku töölislehe „Kiir" toimetusse, kus töötas ka O. Münther. Oma
artiklites õhutab Buk töölisklassi edasisele võitlusele revolutsiooni eest
äraandliku Ajutise Valitsuse vastu.
Verise saksa okupatsiooni eest siirdus Buk nagu Ulienbachki Peter
buri. Ta töötab mõnda aega bolševike partei eesti organisatsiooni hääle
kandja toimetuses, siirdub aga varsti rindele, võitlusse Denikini valgete
vägede vastu.
Pärast valgete vägede purustamist, pärast lääne interventide väljakihu
tamist Nõukogudemaalt jätkab Buk oma kunagist pedagoogilist
tegevust. Ta töötab õpetajana mitmes Nõukogude Liidu eesti koolis, võtab
energiliselt osa esimeste kolhooside loomisest, jätkab oma kirjanduslikku
tegevust.
Lühikest aega elas Buk 1941. a. vabas Nõukogude Eestis. Buk suri Suure
Isamaasõja päevil.
Villem Buki kirjanduslik looming on rohkearvuline ja mitmekülgne. Ta
on kirjutanud jutustusi, luuletusi, näidendeid, ühiskondlik-poliitilisi
artikleid, kirjanduskriitilisi artikleid.
N’agu märgitud, algas Buk oma kirjanduslikku teed 1905. a.
revolutsiooni päevil, üheks esimeseks luuletuseks on satiiriline „Laul kodumaale"
Satiiriline element on domineeriv ka Lilienbachi pilkelehtedes avaldatud
kaastöös. Koostöös Lilienbachiga valmib Bukil pamflett .Härrad
seltsimehed riigimoonakateks" (1907), mis on sihitud Tõnissoni
kodanlik-nat-sionalistliku erakonna vastu. Siin naeruvääristavad autorid kogu
kodanlikku ideoloogiat, selle rahvavaenulisust ja idealismi. Muuhulgas tulevad
siin sarjamisele kodanlikud reaktsioonilised ajalehed, Kitzbergi
revolutsiooni vääralt kujutav draama .Tuulte pöörises" ja K. A. Hermanni
.keeleuuenduslikud" veiderdused.
Samal aastal ilmub Buki esimesi jutustusi — „Enne rukkilõikust",
milles kajastub maaproletariaadi vilets elu.
Eri raamatuna ilmub Bukilt 1909. a. .Kolm suurt muret", mis sisaldab
kolm lühipala. Raamatus leiduvas jutustuses „Abi" on eredalt kujutatud
vallavaese elu, kapitalistliku ühiskonna poolt väljakurnatud inimese elu.
Kirjanik on näidanud siin kujukalt vallavaese Lesk-Maie kannatusi ja
surma kapitalistlikus ühiskonnas. .Vallaisad" — kulakud —, kelle
keskele on nagu ära eksinud Pops-Jaak. annavad küll suuri summasid
vallamaja ehtimiseks ja klaastrepi tegemiseks, aga mõnda rubla vaestele nad
toetuseks ei anna, sest .vald olevat isegi vaene". Südametult keeldub
lootusetuse piiril olevat Maie abistamast ka tema .hingekarjane" — kohalik
pastor. ..Jummal esi tiiäb kõik, tema om kõik häste tennul" lausub õpetaja
Maie surivoodi juures. Jutustusest kõlab hukkamõistev süüdistus sellise
ebainimliku ühiskonna alustugede ja nende kandjate vastu. Kurnajaid
endid, maakodanlasi paljastab Buk .Malevas" ilmunud lühijutus
.Rahvamees".
Mitmed lühijutud ilmuvad J. Lilienbachi kirjastusel ja väljaannetes,
nagu „Juku elulugu", .Kraav* jt Viimases kujutab Buk tõetruult küla
294
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
