Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühendite õigekeelsust (E. Elisto)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
30
gedel, nr-s (= numbris), NK-s (= „Nõukogude Koolis").
Kuid lühend võib kirjas esineda ka ilma lõputa, kui viimane
pole vajalik, näit. genitiivis: selle lk. suurus.
Muis käändeis (peale eelmises punktis seletatud
nimetava) tuleb lk., ptk. ja muu taolise lühendi puhul number
lugeda järgarvuna (s. o. kirjutada punktiga või järgarvu
tunnusega -rida) ka sel juhul, kui see järgneb lühendile
(näit. § 8. või 8-nda nõuded, ptk. 5-ndas käsiteldud
küsimused, p. 5-ndale juurde lisada).
Suure arvude-loetelu puhul on aga otstarbekam
kään-delõpp lisada eelnevale lühendile ja arvusid lugeda siingi
põhiarvudena (nagu nom-s), niisama suurte arvude korral,
kus järgarvuna lugemine teeks asjatuid raskusi, näit.:
32, 40, 51—57, 60; %-le 2345 toetumine, a-l 1925 (või
a. 1925) pro 1925. a-l või 1925-ndal a.
Lühendi tüvevokaal.
Kui (väiketäheline, terve sõnana väljaloetav) sõnalühend
esineb ains. omastavas või mõnes teises erilise lõputa
käändes (teatavais sõnatüüpides veel ains. osastav ja sisseütlev),
võib tarbe korral tarvitada lühendi lõpul tüve lõppvokaali,
ühendades seda sidekriipsuga, näit.: nr-i, nom-i, gen-i, kuna
lõppudega käändeis seda ei tarvitata, näit.: nr-t, nr-st, nom-s,
gen-ga.
Sõna esitähtedest moodustatud suurtähelistes (ka
nimede ühetähelistes) lühendites, mida ei loeta nende all
mõeldud sõnadena, vaid sellistena, nagu nad kirjas esinevad,
kui nad lugemisel lõpevad täishäälikuga, ei tule gen-s
tarvitada üldreeglikohast tüve lõppvokaali, näit.: ENSV rahvas,
V. (loe: ve) väide (seega mitte: ENSV-i, ERA-i, V-i); teiselt
poolt, kui nad lugemisel lõpevad kaashäälikuga,
tarvitatakse (lühendi) tüvevokaali ka nn. lõppudega käändeis,
näit.: vastuolus VÕS-uga või VÕS-iga jne. (mitte VÕS-ga).
Kui lühendile järgneb veel teine või kolmas lühend,
osutub otstarbekaks käänata neist ainult viimast, näit. NSVL
RKN-i määrus, samuti jätta käänamata lühend, kui pärast
teda jätkub pärisnimeline tekstiosa, näit. NSVL
Ülemnõukogu Presiidium.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
