Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Friedrich Reinhold Kreutzwald - Emakeel (Sest a'ast, kui elu käigil) - Kõrbes (Eks see ole ilmaaegu)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
31
Emakeel.
Sest a’ast, kui elu käigil
Ma noorelt kodunt läind,
On mitmed keelemurded
Mul huulte üle käind.
Mu emakeel, mis kätkist
Ma olin pärinud,
Ei läind mul iial meelest,
Ei saanud unustud.
Kui hiljem kuulsad mehed
Mind sõbraks nimetand,
Kätt andes kõrges paigas
Mind lahkelt teretand ;
Siis igatsus mind ajas,
Et wõõrais mägedes
Ehk waikses metsa warjus
Ja kaunis orgudes
Ma pidin laulu looma,
Kust hüüdis Eesti hääl,
Mis mõnda südant wõitnud
|a mitmel keele peal.
Küll läksin rõõmu palgel
}a ilu südames :
Kui kaugelt nime kiitus
Mul helkis kõrwades.
Kui nõnda, kaugelt tulles,
Ma koju tõttasin
Ja kohast läksin mööda,
Kus üles kaswasin ;
Ja wiimselt mäe kTngult,
Kust üles wiis mind tee,
Ma uhkelt alla waatsin
Waik warju orusse ;
Siis ütlesin ma rõõmsast :
Oh, õnn, ma tänan sind !
Mis wäike läksin wälja —
Sa tõstnud suureks mind.
Kõrbes.
Eks see ole ilmaaegu,
Armsad sõbrad, ütelge :
Et me liiwakõrbe kaudu
Elurada uurime ?
Puistab meie jalg ka põrmu
Jälgi oma jooksuga,
Warmalt, nii kui kullid lindu,
Tuleb torm neid neelama.
Üksi ja ka hulgakeste
Aeta rahumaale meid,
Kutsub tuhat lipukeste
Lehwimine rändajaid.
Meie rändame koi’, ira
Mõistatuse kauguse ;
Süütab kõrwe päewa tera
Igatsemist hauale ;
Süütab tuli igatsemist
Siit maalt külma kalmule,
Kus ei meie pisaratest
Lõpe janu liiwale.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
