Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lydia Koidula - Mu isamaa nad olid matnud - Su priiust olid matnud
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
54
Kuis enne prii su rahwas olnud,
Kord Kalewite wapper kõnd,
Ja kuda omal põhja pinnal
Kord Eesti rahwas pesitand.
Ja kus su pisa»- maha langes,
Sealt laulud tõusid ülesse,
}a taewa linnud rääksid, pilwed,
Su walust teine teisele
Ja tuuled kõnet wastu wõtsid,
Neid kandsid põhja piirile,
Ja kivvi hoonest sisse tungsid
Nad ühe isa südame.
Uks sõna läbi ilma kõlas,
Et õnnes hõiskwad miljonid :
„Ma tahan, et 011 prii mu rahwas
Ja orja ikked langesid !
Prii qma pinnalt jälle leiad
Nüüd Eesti rahwa pesakest,
Ja õitsew Eestimaa, sa hüüad :
„Au Aleksandril igawest !"
Su priiust olid matnud.
Su priiust olid matnud
,Nad, püha isamaa !
Ja kuube enda wahel
Nad wõtsid jagada.
Ja äädikat suil andsid
Nad suhu, seadisid
Su haua ääre hoidjad, —
Siis rahus hingasid.
Ja kaugelt seisid karte
Su lapsed waluga, —
Ei sõnaga nad julgend
Su haual astuda,
Sest pitser oli pandud
Ta peale wägewast
Ja õues õitses ööse, —
Ei nähtud tähekest,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
