Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Aadu Reinwald - Kannata! (Mu isamaa, küll kaua) - Õied (Tuul puistas toome õisi)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
114
Sa päikse weerul nutuga ;
Küll lootsid, ootsid otsata :
Nüüd oota weel ja — kannata
Ei taewa taga enam walge,
Mis ootsid aastasadades;
Oh pööra koidikule palge
Ja kiida Loojat tänades,
Kes sind ei lasknud wäsida :
Ta aitab, aga — kannata !
Su elutäht on koidu põues
Ju hiilgmas waikse iluga,
Ta walgusterad sinu õues
Sind sundwad surmast ärkama.
Küll hiljem tõuseb päike ka ;
Kuid oota weel ja — kannata ’
Õied.
Tuul puistas toome õisi
Mu kambri akna all,
Nad lendsid ühest teisi,
Kui hirmu wärinal.
Ma waatsin kaua aega,
Kui keersid kadudes.
Ja katsusin neid käega —
Oks puhtaks pudenes
Kui pilwed, tõusid tasa
Mul mõtted südames :
Ma nägin elu wõsa
Kord walges õiedes.
Nii õitsid muga salgad
Maailma mägedel,
Meid jootsid õnne tilgad
Ja päike hiilgusel.
Ja laiu õisi liigut
Üks kuldne tuuleõhk —
Neid tasakeste kiigut
Kaug igatsuse õhk.
Tuul aga, oh sa ime!
Tuul tõusis waljust seal
ja lõõtsus läbi pime
Mu elu wõsa peal.
Ja õie wihma sadas
Kui laia lume nüüd ;
Ta wainu walgeks kudas,
Kui walge surnurüüd !
Tuul kaua puhus kõle,—
Ta puhus pehmeste,
Mu hingel oli hale,
Et — õis nii õrnake.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
