Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - G - Genüge ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Gen’üge
84
gerichtlich
Gen’üge f ~ piisavus; rahuldus; zur
~ küllalt, piisavalt; j-m ~ leisten
(tun) kedagi rahuldama
gen’ügen vi jätkuma, piisama;
(nõudmisi) rahuldama; das ’Essen
ge-n’ügt für drei söögist jätkub
kolmele: die Bedienung gen’ügte gar nicht
teenindamine ei rahuldanud sugugi
gen’ügend küllaldane; rahuldav; er hat
mit (der Nöte) beständen ta
sooritas (eksami) hindele
«rahuldav»; küllaldaselt
gen’ügsam vähenõudlik
Gen’ügsamkeit / ~ vähenõudlikkus
Genügtu ung f ~, ~en satisfaktsiooni
rahuldus; ~ empfinden rahuldust
tundma
Genus n ~, .. nera geenus (gramm.
sugu; tegumood tegusõnal; bot., zool.
perekond)
Genuß m .. nüsses, .. n’üsse nauding,
mõnu; (millegi) tarvitamine
(toiduks, uimastusvahendina)
genußsüchtig nautimishimuline
Geographie f ~ geograafia
Geologie f ~ geoloogia
Geometrie f ~, .. triien geomeetria
geometrisch geomeetriline
Gep’äck n ~(e)s, ~e pagas; pakid
Gepäckaufbewahrung f ~. ~en
pakki.)e hoiuruum
Gep’&i’ksohein m ~(e)s, ~e
pagasikviitung
Gep’äckträger m ~s, ~ pakikandja
gepanzert soomustatud,
soomus-gepffffen vt pfeifen
gepflegt (hästi)hoolitsetud; ein ~es
’Äußere(s) (hästi) hoolitsetud
välimus
Gepflogenheit f ~, ~en harjumus, tava
Gepl’änkel n ~s, ~ sõj. (korratu)
tulevahetus; nääklemine
Gepläpper n ~s lobisemine,
vadistamine
Gepolter n ~s kolin, mürts; vali
sõim-lus
Gepr’äge n ~s, ~ sissevajutatud v.
pealelõödud kujutis, jäljend; ilme;
tunnus
Geprässel n ~s ragin, praksumine
gepriesen vt. preisen
gequöllen vt. quellen
’gerade paaris-; eine ~ Zahl
paaris-arv; fünf ~ sein lässen pilti,
(millelegi) läbi sõrmede vaatama
2geräde sirge, otsene; otsekohene,
siiras: eine ~ Linie sirgjoon; otse;
just, täpselt, parajasti; ~ in der
Mitte just keskel; er ist ~ gekommen
ta just tuli
Gerade f ~n, ~n sirgjoon
geradeaus otse; otsekoheselt, siiralt
geradezu lihtsalt; es ist ~ l’ächerlich
see on lihtsalt naeruväärne
geradlinig sirgjooneline
gerädsinnig otsekohene, sirgjooneline
gerädwinklig täisnurkne
gerännt vt. rennen
Ger’ät n ~(e)s, ~e (töö)riist(ad);
aparaat; seadmed
geraten (geriet, geraten) vi [s)
(kuhugi) sattuma; õnnestuma; in Brand
~ süttima: in Streit ~ tülli
minema: in Vergessenheit ~ ununema;
in Zorn ~ vihastuma; äußer sich ~
enesevalitsust kaotama
Geratewohl: aufs ~ hea õnne peale,
huupi
geräum: ~e Zeit pikk aeg; seit ~er
Zeit ammust ajast
ger’äumig avar, ruumikas
Geräumigkeit f ~ avarus, ruumikus
Ger’äusch n ~es, ~e kahin, sahin;
müra, lärm
ger’äuschlos müratu, vaikne; vaikselt
ger’äuschvoll mürarikas, lärmikas;
lär-mikalt
gerben vt parkima (toornahka
töötlema); j-m das Fell ~ piltl. kedagi
läbi kolkima
Gerber m ~s, ~ parkal
Gerberei f ~, ~en parkimine; parki-
mistöökoda
gerecht õiglane: allen ’Anforderungen
~ werden kõiki nõudmisi rahuldama;
in allen S’ätteln ~ sein iga töö peale
meister olema; õiglaselt
Gerechtigkeit f ~ õiglus;
õigusemõistmine
Gerede n ~s lobisemine; klatš; ins ~
kommen klatšijuttude alla sattuma
gereichen vi (zu D) (millekski) olema,
(midagi) tegema; j-m zur ’Ehre ~
kellelegi auks olema; j-m zur
Schande ~ kellelegi häbi tegema
gereizt ärritatud; ärritatult
Gereiztheit f ~ ärritus
Gericht n ~(e)s, ~e kohus (om.
kohtu): roog (om. roa); eine Sache vor
~ bringen kohtuasja algatama; das
’Oberste ~ ülemkohus: das
Mittagessen besteht aus drei ~en lõuna
koosneb kolmest roast
gerichtlich kohtulik, kohtu-;
kohtulikult; ~ belangen kohtulikule
vastutusele võtma
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
