Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - Schmelzpunkt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Schmelzpunkt
Schneemann
den Schnee päike sulatab lund;
(schmolz, geschmolzen) vi (s)
sulama; kahanema; der Schnee
schmilzt lumi sulab
Schmelzpunkt m ~(e)s, ~e füüs. su-
lamispunkt
Schmerz m ~es, ~en valu
schmerzen vi, vt valutama; mir
schmerzt der Kopf mul valutab pea;
es schmerzt mich, das zu h’ören
mul on valus seda kuulda
schmerzhaft valus, valuline; valusalt
schmerzlich valus, kurvastav; valusalt
schmerzlos valutu: valutult
Schmetterling m ~s, ~e liblikas
schmettern vt paiskama, virutama;
valjusti laulma; vi valjusti kõlama
Schmied m ~(e)s, ~e sepp; der ~
seines Glück(e)s pilti, oma õnne
sepp
Schmiede f ~, ~n sepikoda
schmieden vt sepistama; Pl’äne ~
plaane tegema
schmiegen, sich end (vastu) suruma,
liibuma; sich nach j-s Willen
schmiegen kellegi tahtele alistuma
schmiegsam painduv, nõtke;
järeleand-lik
’Schmiere f ~, ~n määre; vilets
rändtrupp v. rändteater
2Schmiere: ~ stehen valvet pidama
(eriti kuriteo v. mingi vembu
sooritamise ajal)
schmieren vt, vi määrima;
altkäemaksu andma; es geht wie
geschmiert pilti, läheb nagu lepse
reega
schmierig määrdunud, kleepuv
(mustusest); räpane
Schmierseife f ~, ~n vedelseep,
roheline seep
Schminke f ~, ~n mink,
jumestus-vahend
schminken vt minkima, jumestama;
ilustama, kaunistama; sich ~ end
minkima
Schmiß m . isses, . . isse löögihaav;
arm, vorp; hoog; sein ’Auftreten hat
~ tema esinemisel on hoogu
Schm’öker m ~s. ~ vana,
alaväärtuslik raamat; kerge ajaviitelektüür
schmollen vi (mit D) mossitama
schmolz vt. schmelzen
schmoren vt kok. hautama, moorima;
vi kok. hauduma; er schmort in der
Hitze piltl. ta leemendab kuumuse
käes
schmuck nägus, kena
Schmuck m ~(e)s, (harva) ~e
ilustus. kaunistus; ehe, ehted
schm’ücken vt ehtima, kaunistama;
sich ~ end ehtima
Schmuggel m ~s salakaubavedu
schmuggeln vt (midagi) salakaubana
(sisse) tooma v. viima; vi
salakau-bitsemisega tegelema
Schmuggler tn ~s, ~ salakaubavedaja
schmunzeln vi muhelema
Schmutz m ~es mustus, pori; mit ~
besudeln pilti, teotama, laimama,
mustama
Schmutzfink m ~en, ~en must e.
räpane inimene
schmutzig must, määrdunud; räpane,
ka pilti.
Schnäbel m ~s, ~ nokk; tila
(vala-mistoru kannul); suu; er redet, wie
ihm der ~ gewächsen ist pilti, ta
kõneleb oma loomu kohaselt
(ilustamata)
Schnälle f ~, ~n pannal
schnällen vt rihmaga kinnitama v.
kinni siduma
schnälzen vi laksutama (keelega,
piitsaga), nipsutama
schnäppen vt kinni nabima; vi (s)
järsku sulguma v. avanema; nach
etw. ~ midagi napsama; nach Luft
~ õhku ahmima
Schnäppschuß m .. schusses, . .schüsse
fot. moment (üles) võte
Schnaps tn ~es, ~e naps. viin
schnärchen vi norskama
schnättern vi kaagatama (hane
häälitsuse kohta); prääksuma;
vadis-tama, latrama; vor K’äite ~
külma tõttu hambaid plõgistama,
värisema
schnäuben (schnaubte, geschnäutet e.
schnob, geschnöben) vi puhkima,
ähkima; puristama; (vor) Wut ~
raevust meeletu olema; sich ~ nina
nuuskama
Schnäuze f ~, ~n koon, kärss; tila
Schnecke f ~, ~n tigu, ka anat. ja
tehn.
Schnee m ~s lumi; kok. vahustatud
munavalge
schneeballen (schneeballte, gesohnee-
ballt) vi lumesõda pidama
Schneeflocke f ~, ~n lumehelves
Schneegestöber n ~s, ~ lumetuisk
Schneeglöckchen n ~s, ~ bot.
lumikelluke
Schneemann tn ~(e)s, . .männer
lumememm
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
