Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
miljoneid ja annab tuhandetele tööd, kes palehigi sees oma
ülalpidamist teenivad, ja on sadasid rikkaks teinud, kes
maapealset paradiisielu maitsevad. Seda näeb ja tunneb see, kes
Volga-pealset elu on tähele pannud. Suurepärane, aga kurb ...
Kadunud on Stenka Razini aeg, kadunud ka laevade vedajad.
Uus aeg oma raudteede ja aurulaevadega teeb Volga-pealse
elu kirjumaks, elavamaks, aga ei vähenda seda viletsust, mis
Volga kaldal kisendades silma paistab ...
Päike vajus ikka madalamale ja madalamale ja tema lähedal
lõi pilvitus taevas sinisemaks ja tumedamaks, mis
kord-kor-ralt suuremaks kasvas. Mõne hea minuti pärast oli
läänepoolne taevas kaunis mustav, nii et päikese ümbrus
verekar-valiseks muutus. Veel läks tund mööda ja vihma eelkäija —
tuul — hakkas veepinda liigutama ja temale vagusid sisse
ajama. Õhk oli vilumaks muutunud ja esimesed vihmapiisad
langesid laevalaele. Läänepoolne taeva ja maa vahe oli halli
udu sarnaseks muutunud ja see udukogu liikus kord-korralt
lähemale. Viimaks jõudis ta meie juurde ja mattis meid enda
alla. Vihma tuli õlekõrre jämeduselt ja ta tagus Volga pinna
kui väikesi jääpurikaid täis, mis veepinnaga ühes kiikusid, ära
kadusid ja jälle nähtavale tulid.
Reisijad tõttasid kajutitesse, nii et laevalagi varsti tühi oli.
Madrused tõmbasid vihmakuued selga ja tõttasid igaüks oma
kohale. Tüürimees andis tüüri juures olevale madrusele
käskusid ja see hakkas ratast kiiresti teisele poole keerutama.
Jõgi tegi sellel kohal käänaku ja laev libises õige
palgi-parve lähedalt mööda, nii et rataste alt tõusnud lained selle
tugevasti kiikuma panid.
„Veealune liivarüngas ei ole kaugel — katsuge järele!"
hüüdis tüürimees sillalt.
Keegi madrus haaras valgete, mustade ja punaste vöötidega
lati kätte ja hakkas sellega vee sügavust mõõtma.
„Seitse, üheksa . .. kaheksa!" hüüdis ta peaaegu pühalikult
oma bassihäälega. Uuesti surus ta lati vette, tõmbas ta
pikkamisi välja ja vaatas, kuidas vesi latti mööda alla nirises. Veel
kord: üheksa... seitse... kaheksa ja... kohisedes jooksis
laev liivasse kinni. Rattad aitasid omalt poolt veel lainete
voolule kaasa ja laev seisiski.
63
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
