Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnastiku tarvitamise juhendeid
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has been proofread at least once.
(diff)
(history)
Denna sida har korrekturlästs minst en gång.
(skillnad)
(historik)
SÕNASTIKU TARVITAMISE JUHENDEID
Sõnavara järjestusest. Kogu eestikeelne sõnavara on antud tähestikulises
järjekorras. Märksõna koos tegusõnaga rühma paigutamisel määrab nende
asukoha tegusõna tähestikuline kuuluvus (näit. paljaks põlema; — riisuma; —
söötma jne.).
Liitsõnad on ruumi säästmise otstarbel enamalt jaolt toodud rühmas.
Sufiksite abil tuletatud sõnad asetsevad märksõnade kohal.
Venekeelseis vasteis on sõna kuuluvus teatavasse liiki või valdkonda
(teaduse, tehnika või kunsti alale, kõne-, murdekeelsete või piltlike väljendite
hulka) märgitud vastava lühendiga selle sõna ees juhtumeil, kui see ei osutu
segavaks.
Kui sõnal on vene keeles palju vasteid, antakse sulgudes vaste ees sõna
tähendusvarjundit täpsustav eestikeelne selgitussõna. Ruumi säästmiseks on
selgitussõnad toodud ühe märksõna juures, teiste samatüveliste sõnade puhufc
aga juhitud viitega sellele märksõnale.
Hääldamine (vt. lisa).
Rõhk. Et rõhu asend vene keeles on muutlik, siis on sõnastikus toodud
rõhk igal venekeelsel sõnal peale juhtumite, kui sõnas esineb häälik ё, mis
alati on rõhulises asendis.
Sõnu, millel rõhk esineb kahes kohas (näit. иначе), on lubatud hääldad а
mõlemat moodi.
Nimisõnade grammatiline sugu on märgitud (meessugu m., naissugu f.,
kesksugu n.) ainult ь- ja мя-ga lõppevail sõnadel (näit. конь m., тетрадь f.,
время п. jne.), või sel juhtumil, kui sõna oma tähenduselt kuulub teise soosse
(näit. папа m. jt.). Soo määramine lõpu järgi on antud sõnaraamatu
grammatilises osas.
üksikute nimisõnade järel on m. ja f. mõlemad, mis tähendab, et need
sõnad esinevad keeletarvituses nii mees- kui naissoolises tähenduses, mida on
oluline teada nimisõna tarvitamisel koos omadussõnaga.
Nimisõnade järel, mis käänduvad ebareeglipäraselt, on erandlikud või
mille käänamisel esineb sisekadu (sünkoop), on antud vajaduse järgi ainsuse
genitiivi või mitmuse nominatiivi ja genitiivi või kõigi kolme käände lõpud.
Sõnastiku eestikeelses osas antakse käändsõnade genitiiv ja tegusõnade
da-infinitiiv nende sõnaraamatu kasutajate huvides, kes oskavad puudulikult
eesti keelt. Sama otstarve on ka hulgalistel viidetel käändsõna või tegusõna
põhivormile. Liit- ja tuletussõnus ei anta genitiivi, kui põhisõna esineb omaette
märksõnana. Samuti ei anta genitiivi juhtumil, kui nominatiiv ja genitiiv
langevad vormilt ühte. Astmevahelduslikes sõnus, kus genitiiv suuresti erineb,
antakse see täielikul kujul.
da-infinitiiv antakse ainult siis, kui see tunduvalt erineb ma-infinitiivist.
Sõnadele, mida ei käänata, on juurde märgitud ei käändu.
Omadussõnad märksõna vastetes on toodud meessoolistena.
Erandlikel juhtumeil esitatakse omadussõnade järel ka nende kesk- ja
ülivõrre.
Eestikeelsete käändsõnade omastav, mis vene keelde tõlgitult esineb
omadussõnana, tuuakse sidekriipsuga, kuigi eesti keeles teda alati ei tarvitata
liitsõna osana; ainult pärisinimede omastav antakse sidekriipsuta ja lühendiga
adj. märgitult.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
