Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
muse ja piibli... Et saas ka, nigu muu inemise-latse,
kooli-tedus ... Midägi ei saa. Tuleb kevväi — läävä ku tsirgu
pojakese ilma pääle laiali. Ja misuke om väikesel latsel ta
võõras-hirm, ta karja-elu! Ja nüid, talvel, ilma söömata, külmän!"
Tuul läheb ikka suuremaks ja suuremaks; ta keerutab maast
lahtist lund üles ja paneb selle ühes sadava lumega keema
ning keerlema, nii et enam arugi ei saa, kas lumi maast või
taevast tuleb.
Mai ei näinud lund, ei kuulnud tuult ega tundnud külma.
Möödasõitjatel oli tarvis palju karjuda, enne kui Maie teelt
kõrvale said. Iseeneses mõteldes astub ta inertselt läbi
lainetava lume edasi.
Ikka ägedamaks läheb tuul Maie ümber, nagu tahaks ta
teda sundida ennast tähele panema. Pööraselt tantsib ta teel,
ajab lume teekäija jalge ette hunnikusse ja kahmib sealt siis
talle riietesse, kuhu vähegi mahub; ja kui ta seda juba küllalt
on teinud, siis loobib talle ikka veel igast küljest lumelaineid
selga, nagu tahaks ta teda elusalt maha matta.
Ilm läheb hämaraks.
Mai on Kerk-alevisse jõudnud.
Ta satub ikka suuremate ja suuremate hangede sisse, ta
peab vahete`vahel seisma, et teed ning kohta tähele panna.
„No ilm kül!" ohkas Mai. „Nüid omi maa ja taevas
üten-kuun, nigu tahas veli inemisile oopis otsa tetä, ärä hukata . .."
Maie ohkamise peale kostab torm mitmesugustes häältes.
Telefonitraat vingub mingisugust võimetut vaimustust,
puud ja põõsad uluvad paludes ja tornid ning kõrged hooned
kiunuvad appikarjuvalt; alevitagune mets aga kohiseb
vägevat tormilaulu ja tõotab väsinud Maielegi varju ning tasasemat
teed.
„Oh hoidku kül," ümiseb Mai metsa poole rutates, „ei saa
enämb silmi vallali laske!"
Nii jõudis ta metsavahe-teele, kus enam lumehangi ei
olnud. Temas ärkavad rõõmsad mõtted ja ilusad lootused. Ta
kujutleb, kuidas volikogu tema viletsust kuuldes liigutatud
saab ja talle nii suure abiraha määrab, et ta muretult võib
jõulud üle elada ja rõõmuga uuele aastale vastu vaadata. Peagi
jõuab ta metsast läbi ja — suurte akendega helekollane valla-
107
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
