Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Mai seisab vait, hingetult vait. Terve hing nagu oleks näo
peale välja tulnud, et seda ära seletada, mida sõnad ei
suutnud. Aga ükski ei vaata selle näo peale, veel vähem et keegi
sealt midagi näeks.
„No sis teke üts otsus," lausus Turba Juhan, üks vanem
volimees. „Tolle vana inemisele tuleb sis vaestemajan korten
anda, ku sa tedä endä man ei piä ... tu om jo nätä — ta naene
nakkas jonni a’ama!"
„Sa tiiäd, Kaarli," küsib vallavanem passile nime alla
kirjutades, „kas sääl Peräkülä vaestemajan ruumi om?"
„Sängi ruumi sääl küll ei ole!" vastas Jaak. „Ma ole esi
kaenu. Sinna ei mahu!"
„No mina ütle kül," imestas vallavanem, „ega si
vallavaene sis mõni parun ei ole. Egäüts vidä endale suure sängi
sisse, nigu maailma lamavoi. Ega sääl jo muud ei tetä, ku
magatas ... sis põrmandul viil hää ei ole!"
„No ku sääl ruumi ei ole," lausus Turba Juhan, „siis ange
täile tu paar rubla korteniraha ja las ta piäb teda endä man.
Vai kudas s’..."
„Noh," hüüdis kirjutaja püsti tõustes ja sulge käest ära
pannes, „nüid on kõik valmis, kirjutage alla!"
Vallavanem, võttis sule.
„Nu-jah noh," rututas Kubula Kaarli, „ku kavva selle
naiste loriga siin aiga viitä! Etse’s kirjutame alla ja lääme ärä.
Kül näis, mis tolle vanainemisega saase — vaeste asja tuleva
keväjä kõne alla, sis saada tu meheemä ka siia . .. kes näid
nüid külma ajaga vedädä saab?" ...
Volimehed ruttasid muist ettetuppa, muist alla kirjutama —
arutamine oli lõpetatud.
Mai oli vallamajast välja astunud ja liikus teel edasi. Sihita,
vaarudes liikus ta, nagu laps, kes kahel jalal esimesi
sammusid teeb ja isegi ei tea, kuhupoole ta minna tahab. Mida samm
edasi, seda rohkem hakkab ta kõikuma, nagu oleks ta liikmed
raskest kukkumisest lahti põrutatud ja nagu peaks ta siiski
suurest valust hoolimata siit kohast põgenema. Teelahkmele
jõudes toetub ta tulba najale ja tõmbab sügavasti hinge.
111
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
