- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
113

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

Mai ruttas, ilma et ta oleks teadnud — kuhu või mispärast?

Kas nüüd lootus, igasuguse abi peale kaotada ja
lootuseta koju minna või mis?

Kerk-alevisse jõudes kahtles Mai — kas kirikuõpetaja
juurde minna või ei. Ta tundis aga jalges nõrkust ja, kartes
lumme jääda, pööras kirikumõisa, mõtles seal puhata ja, nagu
usklik inimene kunagi, oma häda hingekarjasele kaevata.

Köögi-Miina võttis teda vastu, andis tooli ja teatas temast
kirikuõpetajale.

Varsti ilmus see vaheuksele, toetas ennast piida najale ja
kuulas paberossi suitsetades Maie kõnet. Viimane rääkis kõik
oma loo ära ja küsis lõpuks: „Kas ei võissi õpeta`ja nii hää olla
ja minnu kudagi avitada vai nõu anda?"

„Armas Mai!" kostis hingekarjane ruttu. „Ma saa kõik
tegemä, mis minu võemussen saesab . .. sinu hääs. Ma iaha
kommussaarile kirjutada, et volikogu om sinnu nii... abita
jätnu ... Ole rahul, mes ole õigus ja kohus, sedä saad sina
saama . .. saa mina sinu peräst ette võtma . .. Mine nüid
rahuga kodu ja .. sis muudku jumalaga, armas Mai!"

Maie nägu läks mõruks —. ta oleks nagu kibedat rohtu
vastu tahtmist kugistanud, mille juures suu kõvasti kinni hoida
tuleb. Ta taotas midagi ütelda, kuid jäi ometi vait.
Hingekarjane märkas, et Mai midagi ütelda tahab ja jäi ootama: kui
tal muud ütelda ei ole, siis jumalaga jätta ja lubamise eest
tänada — on ometi.

„Mai om haige!" hakkas Miina rääkima. „Ma anni täile
külma vett, ku ta sisse tui’... kahvatu ku surm .. . haige —
aga ta ei jõwa kodu minnä!"

„Oot, mes tetä?" mõtles hingekarjane ümisedes. „Ah, mul
on siinsaman hengeperimise raha taskun."

Ta võttis vesti taskust viis kahekopikalist raha ja ulatas
need Miinale.

„Seh! mine tuu täile aptekist rohtu, ütle aptekrile, et ta
segab temäle hääd rohtu — palderjani ja arniket ja ... mes ta
esi tiiäb viil parembat; sis mine palle provva käest konnjaaku
kah, ja anna täile ... sis si karastab tedä, sis ku ta väsinu om,
sis ta jõvvab kodu minnä. Ja sis anna temäle süvva kah ja sis
jumalaga, armas Mai."

8 Eesti proletaarne kirjandus

113

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0115.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free